Hakkasin ükspäev selle peale mõtlema. Sellise loogilise, bioloogilise, evoloogilise.. eee.. lutsioonilise külje pealt, mitte et lihtsalt, kuna neil pole habemehormoone. Et nagu, ahvid olid kõik karvased, aga inimesed ei ole nii karvased, nii et miks ikkagi naistel habet pole? Või miks siis meestel on?
Esimene mõte kohe habeme funktsiooni kohta, et see kaitseb. Külma eest kaitseb. Ürgtiigri eest vist väga ei kaitse, kuigi nagu väidab Horisont, "ürgtiiger näksas üllatavalt õrnalt". Aga külma eest ikka ja eks vanal ajal olnud nii (enne feminismi), et mehed käisid väljas küttimas ja naised kasvatasid tule ümber lapsi. Ja noh, võib-olla mingi kasu oli mõõkhambulise tiigri vastu kah. Äkki talle läksid karvad kurku või midagi.
Teine mõte. Meestele meeldisid habemeta naised rohkem ja seega loodusliku valiku tagajärjel jäid ellu habemeta naised. Ja meestele meeldisid habemeta naised rohkem selle pärast, et neist sai aru, et nad olid naised. Nii et point ei pruukinudki olla meeldimises, vaid arusaamises. Sest kõigi nende saja kihi loomanahkade ja karvakasukate all, kes see täpselt aru saab. Ja katsuma ei julge ka minna, äkki tuleb välja, et oih, uups, sorry.
Kolmas mõte. Meestel on habe samal põhjusel, mis isalõvil on lakk. Kui ma ainult toda põhjust teaksin. Ses mõttes, et sarvikute sarvedest saab aru, need on neil kaklemiseks emaste ja karja juhtpositsiooni pärast, aga ainus eesmärk, mis lakal sellises olukorras saab olla, on kah just see, et kui vastane kõri kallale hüppab, siis lähevad talle karvad kurku. Tegelikult ma mõtlesin küll rohkem seda moodi, et aaarrgghh! mul on habe! ma olen mees! kuulake kuidas ma möirgan! Et nagu staatuse sümbol või nõndamoodi.
Neljas mõte. Pole veel pähe tulnud. Mis teie arvate?
Esimene mõte kohe habeme funktsiooni kohta, et see kaitseb. Külma eest kaitseb. Ürgtiigri eest vist väga ei kaitse, kuigi nagu väidab Horisont, "ürgtiiger näksas üllatavalt õrnalt". Aga külma eest ikka ja eks vanal ajal olnud nii (enne feminismi), et mehed käisid väljas küttimas ja naised kasvatasid tule ümber lapsi. Ja noh, võib-olla mingi kasu oli mõõkhambulise tiigri vastu kah. Äkki talle läksid karvad kurku või midagi.
Teine mõte. Meestele meeldisid habemeta naised rohkem ja seega loodusliku valiku tagajärjel jäid ellu habemeta naised. Ja meestele meeldisid habemeta naised rohkem selle pärast, et neist sai aru, et nad olid naised. Nii et point ei pruukinudki olla meeldimises, vaid arusaamises. Sest kõigi nende saja kihi loomanahkade ja karvakasukate all, kes see täpselt aru saab. Ja katsuma ei julge ka minna, äkki tuleb välja, et oih, uups, sorry.
Kolmas mõte. Meestel on habe samal põhjusel, mis isalõvil on lakk. Kui ma ainult toda põhjust teaksin. Ses mõttes, et sarvikute sarvedest saab aru, need on neil kaklemiseks emaste ja karja juhtpositsiooni pärast, aga ainus eesmärk, mis lakal sellises olukorras saab olla, on kah just see, et kui vastane kõri kallale hüppab, siis lähevad talle karvad kurku. Tegelikult ma mõtlesin küll rohkem seda moodi, et aaarrgghh! mul on habe! ma olen mees! kuulake kuidas ma möirgan! Et nagu staatuse sümbol või nõndamoodi.
Neljas mõte. Pole veel pähe tulnud. Mis teie arvate?
Comments
Aga väga tõenäolinje põhjus on ka see, et naised on lihtsalt arenguastmelt ahvidest kaugemale jõudnud kui mehed.
Ehk siis meestel on vaja uhkeldada oma uhke habemega, et naised ikka vaataksid, et oo! kui uhke habe, küllap tal on ka head geenid.
Aga ikkagi ma ei suuda loobuda kaitsefunktsioonist. Juuksed on meil ju ometi selleks, et aju ja kaela kaitsta, miks ei peaks siis habe olema just selleks, et kõri kaitsta. Sest kõri on üpriski oluline ja ürgtiigrid, eks ole.
No mina jään ürgtiigri kõrvale. Eee... tore kiisu.