Mängisin just isa-emaga Skräbblit, sest Papule minu seltskonnast kuuldavasti ei piisa. Väga lõbus oli vaadata, kuidas isegi isa lõpuks hasarti sattus, ta oli tubli ka, suutis viimase käiguga kirjutada beež. Ja lõbus oli kuulata kõiki neid uudissõnu, mille ema välja mõtles, nagu erikurjus ja diftima (e. diftongi kasutama). Lõpuks ta leppis, et hea küll, kui paremini ei saa, kõlbab 25-punktine fa kah. Lõbus oli. :)
Pärastlõunal ma nostalgitsesin veidi ja vaatasin lindilt saksakeelset Jurassic Parki. Ma mäletan, kuidas me seda siis koos vaatasime ja venna vahetevahel tõlkis, sest tema sai saksa keelest aru kah. Ma sain täna kah aru, kui öeldi schnell või Dinosaur või Experiment või DNA. Aga ega seal seda juttu nii väga polegi, peamiselt ikka jooksmine ja karjumine. Vot seda filmi tahaks ka 3D-s vaadata, üsna veel jubedam võiks olla.
Pärastlõunal ma nostalgitsesin veidi ja vaatasin lindilt saksakeelset Jurassic Parki. Ma mäletan, kuidas me seda siis koos vaatasime ja venna vahetevahel tõlkis, sest tema sai saksa keelest aru kah. Ma sain täna kah aru, kui öeldi schnell või Dinosaur või Experiment või DNA. Aga ega seal seda juttu nii väga polegi, peamiselt ikka jooksmine ja karjumine. Vot seda filmi tahaks ka 3D-s vaadata, üsna veel jubedam võiks olla.
Comments
Ja asi ei ole selles, et mulle su seltskond ei sobiks (et sa teaksid, esimene kord, kui ma ette panin, et võiksime skrääbida, siis ma mõtlesingi, et ainult sina ja mina). Ma lihtsalt kardan teiste pahameelt ja seda, et nad hakkaksid meid süüdistama, et me irrutame neid (sunnime irduma).
Vat.
Ja seda ma ka eriti ei usu, et sina Oravat & Udu kardaksid.
Ja miks sa arvad, et ei karda? Või ei arva, et kardan, või midagi sellist. Ma võin karta keda tahan, see ei käi sinu ütlemise järgi.
Ja millal enne oled sa Oravat või Udu kartnud?