Skip to main content

möödunud munadest

1) Sibulakoored - konkurentsitult parimad, tulemus on ilus ja vaeva ei pea kah nägema.

2) Kaerahelbed (sest emps keetis tatrad ära) - väga kasulik, kui lisaks munale on soov ka putru saada. Muidu, valge laigu jätavad.

3) Kuivatatud till. Pisikesed valged joonekesed, päris huvitavad tegelikult.

4) Punapeedikompotivedelik. Mitte kasutada koos sibulakoortega, muidu pole asja, sest sibul on dominantne. Jätab sellise punakaspruunika tooni.

5) Kuivatatud roosiõielehed. Tumepunased olid. Muna tuli õrnroheline. Eiminateamiks.

6) Niit. Tänapäeva niidid ei jäta enam üldse värvi, täitsa jama. Aga valge joone jätavad ikka.

7) Sibulakoored. Sest nad teevad kogu töö ise ära.

Comments

sussa said…
muide, kui kasutada punase sibula koori, siis on tulemus veel toredam kui tavalise sibulaga - munad tulevad punaka-pruunika-helerohelise-kollaka kirjud.
sussa said…
aa, ja mul isa proovis, mis siis juhtub, kui lihtsalt sibulakooremunade keeduvedelikku mõned munad lahtiselt keema lisada. Valgetest munadest said pruunid munad.
suxu said…
Maitea, me kunagi proovisime punaste sibulatega ja ei hakanud peaaegu üldse peale. Võib-olla olid siis mingid lahjad sibulad. Või lahjad koored.

Jah, seda ma usun. Usun täiesti omast kogemusest. Kui mina ema punapeedivedelikuvaimustuse peale torisesin, et see on nagu pruun muna, siis pisteti mulle punapeedimuna ja pruun muna nina alla ja küsiti, et kas see on siis sinu arust sama värv, ah, ah?!

Ei olnud jah. Punapeedimuna oli punasem.

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...