Skip to main content

möödunud munadest

1) Sibulakoored - konkurentsitult parimad, tulemus on ilus ja vaeva ei pea kah nägema.

2) Kaerahelbed (sest emps keetis tatrad ära) - väga kasulik, kui lisaks munale on soov ka putru saada. Muidu, valge laigu jätavad.

3) Kuivatatud till. Pisikesed valged joonekesed, päris huvitavad tegelikult.

4) Punapeedikompotivedelik. Mitte kasutada koos sibulakoortega, muidu pole asja, sest sibul on dominantne. Jätab sellise punakaspruunika tooni.

5) Kuivatatud roosiõielehed. Tumepunased olid. Muna tuli õrnroheline. Eiminateamiks.

6) Niit. Tänapäeva niidid ei jäta enam üldse värvi, täitsa jama. Aga valge joone jätavad ikka.

7) Sibulakoored. Sest nad teevad kogu töö ise ära.

Comments

sussa said…
muide, kui kasutada punase sibula koori, siis on tulemus veel toredam kui tavalise sibulaga - munad tulevad punaka-pruunika-helerohelise-kollaka kirjud.
sussa said…
aa, ja mul isa proovis, mis siis juhtub, kui lihtsalt sibulakooremunade keeduvedelikku mõned munad lahtiselt keema lisada. Valgetest munadest said pruunid munad.
suxu said…
Maitea, me kunagi proovisime punaste sibulatega ja ei hakanud peaaegu üldse peale. Võib-olla olid siis mingid lahjad sibulad. Või lahjad koored.

Jah, seda ma usun. Usun täiesti omast kogemusest. Kui mina ema punapeedivedelikuvaimustuse peale torisesin, et see on nagu pruun muna, siis pisteti mulle punapeedimuna ja pruun muna nina alla ja küsiti, et kas see on siis sinu arust sama värv, ah, ah?!

Ei olnud jah. Punapeedimuna oli punasem.

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (...