Käisin reedel hambaarsti juures. Ja mitte lihtsalt kontrollis, vaid asja pärast, oli üks auguke. Eelmine kord käisin ma asja pärast hambaarstil 11 aastat tagasi. Ja see oli nii hull (tegelikult see ei olnud hull, aga mina vist natuke olin), et siis ma tegin 7-aastase pausi ja uuesti läksin hambaarsti juurde mai 2011. Tol korral vaadati mu hambad üle ja taheti hullupööra mu tarkusehambad ära võtta. Eks nad tegelikult tegidki haiget ja teevad siiamaani aeg-ajalt, aga juba paljas mõte nende ära opereerimisest on hullem kui see, et ma pean vahepeal ühe suupoolega sööma. Tol 2011 kevadel olin ma igal juhul nördinud, et ühtegi auku ei olnudki, ja siis jäi jälle neli aastat vahele.
Tänavu ma käisin siis eelmine kuu kontrollis ja arst oli palju toredam ja põhjalikum kui viimati. Tegelikult oli täiesti juhus, et ma selle arsti sain, sest see arst, kelle juurde ma aja sain, oli tol päeval haige. Igatahes, siis ta juba torkis mu hambaid põhjalikult ja õde pani kõik ilusti kirja ja puha.
Pärast viimast visiiti pabistasin natuke ja reede hommikul ooteruumis pabistasin kah. Ma tegelikult mõtlesin, et ma küsin süsti no-matter-what. Arst ütles, et proovime algul ilma ja vaatame mis saab, mis on minu meelest piisavalt õudne, kui tuleb oodata, et millal see valusähvatus nüüd tuleb. Aga kuidagi rääkis see arst mu siiski pehmeks ja proovisimegi ilma süstita ja ei olnudki valus. Siis ta puuris seda hammast ja puhastas ja vaatas ja vahetas puuri ja puuris jälle ja niimoodi mitu korda ja see oli seda enam talutav, et ma sain kahe puurimise vahel suu korraks kinni panna.
Puurimise osa ei võtnudki nii kaua aega, plommi panek võttis rohkem. Siis pandi mingi asjandus suhu kah, et suu lahti oleks ja keel ei segaks. Ja siis torgiti veel hammast ja pandi sinna asju peale ja näidati valgust (UV vist?) ja siis puhastati ja poleeriti vist kah ja tehti niisi mitu korda järjest. Valus ei olnud ikka ja isegi mitte eriti vastik.
Ja siis saigi see otsa ja me leppisime järgmise aja kokku (jaanuaris) ja siis ma läksin täiesti heas tujus ära. Ainult raha tahtsid sunnikud. Rohkem kui viimane kord - aga viimane kord sain ma üldse tasuta, sest ma olin siis veel nii nooruke.
Tänavu ma käisin siis eelmine kuu kontrollis ja arst oli palju toredam ja põhjalikum kui viimati. Tegelikult oli täiesti juhus, et ma selle arsti sain, sest see arst, kelle juurde ma aja sain, oli tol päeval haige. Igatahes, siis ta juba torkis mu hambaid põhjalikult ja õde pani kõik ilusti kirja ja puha.
Pärast viimast visiiti pabistasin natuke ja reede hommikul ooteruumis pabistasin kah. Ma tegelikult mõtlesin, et ma küsin süsti no-matter-what. Arst ütles, et proovime algul ilma ja vaatame mis saab, mis on minu meelest piisavalt õudne, kui tuleb oodata, et millal see valusähvatus nüüd tuleb. Aga kuidagi rääkis see arst mu siiski pehmeks ja proovisimegi ilma süstita ja ei olnudki valus. Siis ta puuris seda hammast ja puhastas ja vaatas ja vahetas puuri ja puuris jälle ja niimoodi mitu korda ja see oli seda enam talutav, et ma sain kahe puurimise vahel suu korraks kinni panna.
Puurimise osa ei võtnudki nii kaua aega, plommi panek võttis rohkem. Siis pandi mingi asjandus suhu kah, et suu lahti oleks ja keel ei segaks. Ja siis torgiti veel hammast ja pandi sinna asju peale ja näidati valgust (UV vist?) ja siis puhastati ja poleeriti vist kah ja tehti niisi mitu korda järjest. Valus ei olnud ikka ja isegi mitte eriti vastik.
Ja siis saigi see otsa ja me leppisime järgmise aja kokku (jaanuaris) ja siis ma läksin täiesti heas tujus ära. Ainult raha tahtsid sunnikud. Rohkem kui viimane kord - aga viimane kord sain ma üldse tasuta, sest ma olin siis veel nii nooruke.
Comments