Skip to main content

sünnipäevast

Mul oli vahepeal sünnipäev, neli päeva lausa. Reede õhtul tulid sõbrad külla. Külmlaua toidud tellisin, soojaks roaks tegin viinereid. Ma küll vahepeal mõtlesin, et teeks ise ka midagi, nt võileivatordi tuunikalaga, aga see sünnipäevale eelnev nädal oli üsna kiire ja ei jõudnud/viitsinud. Tegelikult ma ei teadnud kuni kolmapäeva keskpäevani, mis päeval see sõpradega kokku saamine ikka on, kas reede või esmaspäev, ja toidud pidin ma reede jaoks ära tellima hiljemalt kolmapäeval kell neli. Aga siis sai asjasse ikka selgust ja sain toidud tellitud ja kõik läks toredasti. R. andis mulle kingituse ka üle, kolm rongimängu laiendust ja ühte neist (Holland) me osa seltskonnaga ka mängisime.

Laupäev (õige päev) oli selline rahulik päev. Ilm oli päris kole, külm ja laussadu. Ma ei mäletagi, et mu sünnipäeval oleks kunagi enne nii kole ilm olnud. Pilves sünnipäevi on küll olnud ja eks sadanud on ka, aga mitte nüüd päris niimoodi. Aga mind see tegelikult ei häirinud, olin terve päeva rahulikult kodus, mängisin rongi ja puhkasin niisama. Täitsa tore oli. 

Pühapäeval oli pidu sugulastega. Vahepeal mõtlesin, et teeks selle ka kodus, aga kuna laupäeval polnud erilist viitsimist poes käia ja ettevalmistusi teha, siis otsustasime kohvikusse minna. Ilm oli jätkuvalt külm ja märg, aga õhtupoole läks ilusamaks ja tuli ka päikest. Istusime seitsmekesi Shakespearis; seal oli üsna vaikne ja seetõttu ka täitsa mugav ja mõnus ja omaette. Olime umbes-täpselt kolm tundi, siis läksime laiali.

Esmapäeval oli tööl sünnipäevatort. Ja paar töökaaslast tõid mulle ka kommi. Ma ausalt öeldes olin arvanud, et mu sünnipäev peeti juba reedel ära, koos teise töökaaslase omaga, kel oligi reedel õige päev, ja ma olin natuke solvunud, et keegi mulle õnne ei soovinud, aga näedsa siis, valesti arvasin. Aga see on küll tõsi, et peaks ise hakkama ka rohkem õnne tööl soovima, kui kellelgi sünnipäev on. Mõnikord lihtsalt on ühine tort ja kuidagi ühine soovimine kah. 

Kokkuvõttes oli täitsa tore sünnipäev. Kingiks sain 10 magustoidupokaali, 3 rongimängu, 1 rösteri, 1 raamatu, natuke lagritsat ja siis ühe väga kena sinise öösärgi. :) 

Comments

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...