Jõudsimegi veebruarikuus deidil ära käia. :) Ma tahaks tegelikult iga kuu korra koos väljas käia, aga üleeelmine kord oli vist üldse suvel, kui ma nüüd õigesti mäletan. Ja suvel oli seda väljas käimist rohkem ka. Igatahes, tore oli. Ilm oli ka päris tore; alguses oli taevas veel sinine väikeste pilvetupsudega ja hiljem sajas lund. Külm oli tegelikult ka. Enne kohvikusse minekut käisime jalutamas ka - kõigepealt jalutasime Creppi, siis Dolce Vitasse ja lõpetasime Shakespearis. Kuna R. tungivalt soovitas mul kodus kõik ilusti valmis mõelda, siis oli mu lisaks plaan A-le ja B-le, ka plaanid C, D ja E. Lõpuks otsustasime D kasuks ja C jätsime üldse vahele, sest sealt olime just hiljuti toitu tellinud. Tegime vist õige otsuse ja tegelikult oli Shakespearis nii tore ja mõnna, et mul on isegi natuke hea meel, et kohvik A ja B täis olid. Seal oli üsna vähe rahvast, õdus valgus ja laes ilusad pisikesed säravad tulukesed.
Sõin oma vana lemmikut, tortillarull krevettide ja mangoga. R. leidis endale sobiva salati, mis ei olnud tema meelest üldse salat, kuna see sisaldas sooja liha ja kartulit. Ma sõin tema paprika ja pärlsibulad ära. Magustoitu ei võtnud, aga ostsime hiljem poest natuke midagi kaasa. Ma olen vana kohvikukala, või kuidas seda nüüd öeldagi. Minu poolest on okei kohvikus vähemalt paar tundi istuda ja chillida ja juttu ajada, aga R. ei ole päris seda meelt. Aga meil oli ka ikkagi koos tore. Tegelikult ma nii väga ei tunne puudust kohvikus chillimisest, sest ma käin seal üsna sageli ema-isa ja vennaga. Tegelikult lõunat käin ka kohvikus söömas, aga see natuke teine asi, sest siis ei saa päris nii rahulikult võtta ja mitu tundi chillida.
Paar päeva hiljem käisingi emaga kohvikus, seda siis Maitsev Tartu raames. Käisime sellises kohas nagu Umbroht; me pole seal varem käinud, aga jäime rahule. Ma kartsin, et see on mingi hirmus peen koht, aga õnneks ei olnud. Võtsime siis selle Maitsva Tartu 3-käigulise eine. Eelroaks oli röstitud savoy kapsas sinihallitusjuustu ja mandlipiimaga, mis oli täitsa hea, aga mitte just vaimustav. Kapsas nagu kapsas ikka ja mandlipiima oleks võinud rohkem olla. Aga pearoog selle eest oli tõeline vau! Ma sõin ja mõnulesin ja ei suutnudki ära otsustada, mis neist kolmest komponendist (forell marineeritud lillkapsa ja juursellerikreemiga) kõige parem oli, sest kõik viisid keele alla. Tõsiselt vau! Magustoit (tuuletasku astelpajukastme ja kuuseokkavahuga) oli ka hea ja eriline, seega me mõlemad jäime väga rahule.
Siis tuli kohe Vastlapäev ja sai kuklit süüa, kuigi ma sõin kuklit ka kaks päeva varem ja üks päev hiljem.
Hmm... mulle tundus, et mul on neid teemasid, millest rääkida, rohkem, aga - las siis jäävad järgmiseks korraks. Seekord siis jälle selline toiduteemaline jutt.
Sõin oma vana lemmikut, tortillarull krevettide ja mangoga. R. leidis endale sobiva salati, mis ei olnud tema meelest üldse salat, kuna see sisaldas sooja liha ja kartulit. Ma sõin tema paprika ja pärlsibulad ära. Magustoitu ei võtnud, aga ostsime hiljem poest natuke midagi kaasa. Ma olen vana kohvikukala, või kuidas seda nüüd öeldagi. Minu poolest on okei kohvikus vähemalt paar tundi istuda ja chillida ja juttu ajada, aga R. ei ole päris seda meelt. Aga meil oli ka ikkagi koos tore. Tegelikult ma nii väga ei tunne puudust kohvikus chillimisest, sest ma käin seal üsna sageli ema-isa ja vennaga. Tegelikult lõunat käin ka kohvikus söömas, aga see natuke teine asi, sest siis ei saa päris nii rahulikult võtta ja mitu tundi chillida.
Paar päeva hiljem käisingi emaga kohvikus, seda siis Maitsev Tartu raames. Käisime sellises kohas nagu Umbroht; me pole seal varem käinud, aga jäime rahule. Ma kartsin, et see on mingi hirmus peen koht, aga õnneks ei olnud. Võtsime siis selle Maitsva Tartu 3-käigulise eine. Eelroaks oli röstitud savoy kapsas sinihallitusjuustu ja mandlipiimaga, mis oli täitsa hea, aga mitte just vaimustav. Kapsas nagu kapsas ikka ja mandlipiima oleks võinud rohkem olla. Aga pearoog selle eest oli tõeline vau! Ma sõin ja mõnulesin ja ei suutnudki ära otsustada, mis neist kolmest komponendist (forell marineeritud lillkapsa ja juursellerikreemiga) kõige parem oli, sest kõik viisid keele alla. Tõsiselt vau! Magustoit (tuuletasku astelpajukastme ja kuuseokkavahuga) oli ka hea ja eriline, seega me mõlemad jäime väga rahule.
Siis tuli kohe Vastlapäev ja sai kuklit süüa, kuigi ma sõin kuklit ka kaks päeva varem ja üks päev hiljem.
Hmm... mulle tundus, et mul on neid teemasid, millest rääkida, rohkem, aga - las siis jäävad järgmiseks korraks. Seekord siis jälle selline toiduteemaline jutt.
Comments