Käisime eelmisel laupäeval koos emaga teatris Ooperifantoomi vaatamas ja jäime mõlemad sellega väga-väga-väga rahule. Kõik oli super! Muusika oli super, esitus oli super, osatäitjad olid super, lavakujundus oli super, eriefektid olid super! Kuna olin piletid juba sügisel ära ostnud, siis meil olid ka väga head kohad kohe esimeses reas, seega vaade oli ka super. See koht, kus Christine ja Fantoom seal paadiga lae all sõitsid, see oli geniaalne. Natuke jube oli ka, kui nad sealt ülevalt torni peale ronisid. Ja suitsuga ei koonerdatud ka. Tegelikult Vanemuine ei koonerda kunagi suitsuga, ma vahepeal mõtlesin, et ma pole vist mitu aastat ühelgi sellisel etendusel käinud, kus seda ei oleks kasutatud - aga praegu ma ei mäleta, kas selles detsembrikuu draamas oli seda või mitte.
Igatahes jah, oli suitsu ja oli tuld. Suitsu oli palju ja see täiesti voolas sinna auku, kus orkester oli, seega ma imestasin, kuidas see neid ei häirinud. Sel suitsul on selline iseäralik mitte halb lõhn ja tervisele peaks see ka ohutu olema, aga ikkagi, kas on väga tore oma pilli mängida, kui ümberringi kõik tossab. Igal juhul kannatasid nad selle ära ja mängisid ilusti edasi.
Peaosatäitjateks olid Hanna-Liina Võsa ja Koit Toome ja mõlemad laulsid väga kenasti. Hanna-Liina oli jälle super, tal oli suurem osa ka ja palju selliseid korralikke kõrgeid ja pikki toone ja ta laulis need kõik väga ilusti välja. Koit ei olnud sugugi viletsam.
Rahvast oli palju, terve saal oli ikka täis. Vetsusaba oli nii pikk, et ikka oli. ;) Tahaks nüüd kõigile, kes seda veel näinud pole, hullult soovitada, et minge vaatama, see on nii hea, aga kahjuks see sai nüüd otsa. See on nüüd kolm hooaega juba jooksnud ka. Aga kui see juhtumisi ikkagi järgmisel hooajal jälle peaks tulema, siis minge vaatama. Ise läheks isegi uuesti.
Mul on nüüd nädal aega need laulud kummitanud. Kuulasin korra plaadi pealt ka, aga see pole ikka see. Võib vist öelda, et parim muusikal, mida ma vaatamas käinud olen, kui võtta arvesse nii muusikat ennast kui ka esitust. Majas sees on see muusika asi palju parem, õues hajub kuidagi laiali, pealegi helitehnika on neil vist ka majas paremini üles seatud. Kunagi käisin vaatamas Jesus Christ, Superstari, mis siis toimus õues ja seal oli heliga midagi väga nässu läinud. Eks kogu see õhkkond ja atmosfäär on ka erinev. Mulle lihtsalt meeldib vaadata teatrit suures pimedas saalis. Aga võib-olla oleneb etendusest ka.
Igatahes siis jah, meie väga-väga rahul. Väga õnnelikud, et me ikka otsustasime minna.
--
Nüüd siis natuke muud juttu ka. Märtsi alguses käisime koos R-ga tema ema juubelil. Ma natuke pabistasin seoses selle minekuga, et kuidas on ja kas on ikka tore, aga oli väga tore. Seltskond oli mõnus ja väike, peaaegu kõik olid juba tuttavad, koht oli ka mõnus ja üldse läks kõik hästi.
Siis Naistepäeval sain ma lõpuks R-lt ka lillekese, peale 3 aastat ootamist. ;) Mitte et ta mulle kunagi lilli ei tooks, sünnipäevaks ikka saan, aga Naistepäeva ta väga tunnistada ei taha, kuigi kui aus olla, siis päris esimesel aastal tegi ta mulle ise tordi, mis on tegelikult isegi suurem asi kui üks lilleke. Igal juhul, seekord teadis ta, et ilma lilleta ta ei pääse ja teadis täpselt, millist lillekest ma tahan ja nüüd ongi mul selline lilleke olemas:
Ehk siis jah, orhidee. Kõigil teistel on, ma tahtsin ka. ;) Eks paistab, kas talle meeldib meie juures elada või mitte. Ma olin muide ka sellest roosas potist nii vaimustunud, et R. juba küsis, et kas mulle meeldib pott rohkem kui lill. Ei meeldi. Lilleke oli ikka ilusam ja elusam. Pealegi tegi see pott mulle haiget, tal on paar teravat kohta.
Homme algab juba kevad. :)
Igatahes jah, oli suitsu ja oli tuld. Suitsu oli palju ja see täiesti voolas sinna auku, kus orkester oli, seega ma imestasin, kuidas see neid ei häirinud. Sel suitsul on selline iseäralik mitte halb lõhn ja tervisele peaks see ka ohutu olema, aga ikkagi, kas on väga tore oma pilli mängida, kui ümberringi kõik tossab. Igal juhul kannatasid nad selle ära ja mängisid ilusti edasi.
Peaosatäitjateks olid Hanna-Liina Võsa ja Koit Toome ja mõlemad laulsid väga kenasti. Hanna-Liina oli jälle super, tal oli suurem osa ka ja palju selliseid korralikke kõrgeid ja pikki toone ja ta laulis need kõik väga ilusti välja. Koit ei olnud sugugi viletsam.
Rahvast oli palju, terve saal oli ikka täis. Vetsusaba oli nii pikk, et ikka oli. ;) Tahaks nüüd kõigile, kes seda veel näinud pole, hullult soovitada, et minge vaatama, see on nii hea, aga kahjuks see sai nüüd otsa. See on nüüd kolm hooaega juba jooksnud ka. Aga kui see juhtumisi ikkagi järgmisel hooajal jälle peaks tulema, siis minge vaatama. Ise läheks isegi uuesti.
Mul on nüüd nädal aega need laulud kummitanud. Kuulasin korra plaadi pealt ka, aga see pole ikka see. Võib vist öelda, et parim muusikal, mida ma vaatamas käinud olen, kui võtta arvesse nii muusikat ennast kui ka esitust. Majas sees on see muusika asi palju parem, õues hajub kuidagi laiali, pealegi helitehnika on neil vist ka majas paremini üles seatud. Kunagi käisin vaatamas Jesus Christ, Superstari, mis siis toimus õues ja seal oli heliga midagi väga nässu läinud. Eks kogu see õhkkond ja atmosfäär on ka erinev. Mulle lihtsalt meeldib vaadata teatrit suures pimedas saalis. Aga võib-olla oleneb etendusest ka.
Igatahes siis jah, meie väga-väga rahul. Väga õnnelikud, et me ikka otsustasime minna.
--
Nüüd siis natuke muud juttu ka. Märtsi alguses käisime koos R-ga tema ema juubelil. Ma natuke pabistasin seoses selle minekuga, et kuidas on ja kas on ikka tore, aga oli väga tore. Seltskond oli mõnus ja väike, peaaegu kõik olid juba tuttavad, koht oli ka mõnus ja üldse läks kõik hästi.
Siis Naistepäeval sain ma lõpuks R-lt ka lillekese, peale 3 aastat ootamist. ;) Mitte et ta mulle kunagi lilli ei tooks, sünnipäevaks ikka saan, aga Naistepäeva ta väga tunnistada ei taha, kuigi kui aus olla, siis päris esimesel aastal tegi ta mulle ise tordi, mis on tegelikult isegi suurem asi kui üks lilleke. Igal juhul, seekord teadis ta, et ilma lilleta ta ei pääse ja teadis täpselt, millist lillekest ma tahan ja nüüd ongi mul selline lilleke olemas:
Ehk siis jah, orhidee. Kõigil teistel on, ma tahtsin ka. ;) Eks paistab, kas talle meeldib meie juures elada või mitte. Ma olin muide ka sellest roosas potist nii vaimustunud, et R. juba küsis, et kas mulle meeldib pott rohkem kui lill. Ei meeldi. Lilleke oli ikka ilusam ja elusam. Pealegi tegi see pott mulle haiget, tal on paar teravat kohta.
Homme algab juba kevad. :)
Comments