Skip to main content

kohvikuhull Õunaõuepäevadel

Ilmaga igatahes vedas. Kuigi täna ei olnud enam nii soe kui nädal tagasi, oli siiski kuiv, päikeseline ja tuulevaikne. Võrreldes eilse ilmaga, kus oli paduvihma ja päikest, vaheldumisi ja samaaegselt, lisaks ka parajalt suur tuul ja mitte eriti kõrge temperatuur, siis oli ikka päris suur vedamine, et Õunaõuekohvikute päev nii ilus tuli. 

Mina, teada ja tuntud kohvikuhull, olin loomulikult platsis ja enda kohta päris varakult. Nädalavahetusel ma naljalt enne kella kahte välja ei taha minna, aga seekord sõitsin juba kella 12-se bussiga vanemate poole, kus enne toimus ka väike istumine, jutuajamine ja söömine koos vanemate ja vennaga. Ma palju ei söönud, sest plaanis oli ikka kodukohvikute saadusi nautida.

Ma olen jah kohvikuhull. Ja laadahull. Igasuguste asjade hull, kus saab midagi osta või süüa. Aga mitte toidupoeskäimisehull. Huvitav, kas mõni selline ka on? Kindlasti. Igasuguseid hulle leidub ju. :P 

Igatahes, kuskil kahe paiku seadsime siis koos emaga sammud Õunaõuekohvikute poole. Kuna ma olin kogemata valed kingad pannud - need, milles mu jalad valutavad, mitte need, milles mu jalad äkki võib-olla loodetavasti ei  valuta - ning kuna me oma koduses Tähtveres ikka natuke ringi seiklesime, siis hakkasidki jalad veidike valutama, aga midagi väga hullu õnneks mitte, kuna vahepeal sai ikka istuda ja puhata ja süüa. 

Käisime kokku üheksas kohvikus, kuigi kõigis ei söönud, kuna osades oli toit selleks ajaks juba otsa saanud. Mõned pandi ka kell 14-15 kinni, seega teadsime juba ette, et sinna pole mõtet minna. 

Üks väga vahva koht oli, kus kolm väikest tüdrukut müüsid enda küpsetatud vahvleid ja oma väikeseks jäänud riideid ja seletasid suure õhinaga, kes millist kleiti kus kandnud oli. Ka teised kohvikud olid toredad, nt Muinasaja teemaline kohvik, kus me herilasekoogi asemel võtsime tatraküpsist, ning Kõvera Kuuri Kohvik, kus kuur oli tõesti viltu ja rabarberi-ingverilimps maitses hästi. Häid toite oli ka mujal - šokolaadiga kaetud külm banaan, kikerhernepitsa, suvikõrvitsa-juustu pirukas, astelpaju kook, õuna-tosca kook, mustika-purukook. 

Lõpuks maandusime, nagu eelmine kordki, Kolgata koguduse kiriku ees, kus oli asi ikka päris tõsiselt ette võetud. Ehk seal oli mitu söögitelki (burgerid, pannkoogid, smuutid, soolane amps, magusad koogid, joogid jne) ja ka palju istumiskohti ning puude vahel olid pildid ja religioossed tsitaadid. Seal ma sõin ära terve suure burgeri, kuna mul oli suur soolase isu, ning jõin peale astelpaju smuutit. Mõlemad olid väga head. Kutsuti ka sisse muusikat kuulama ja teemaõhtule "Doping spordis, doping elus", aga kuna see kestis kaks tundi, siis sinna me ei läinud. Läksime sealt hoopis tagasi (vanemate)koju.  

Ehk siis see kohvikuhull sai õues jalutada ja mitmes eri kohvikus käia ning ta on sellise pühapäevaga väga rahul. :)

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j