Nagu bussid, eks ole. Mu postitused on nagu bussid. Tükk aega ei tule ühtegi ja siis tuleb mitu tükki korraga. No tuli inspiratsioon peale. ;)
Tegin eelmisel nädalavahetusel baklažaanikarrit. Retsept järgmisest kogust: https://www.apollo.ee/baklazaanitoidud.html
Täpselt retseptijärgselt olen sealt teinud kahte toitu, Parmigiana di melanzane ehk itaalia baklažaani ahjuvorm ning Moussaka ehk kreeka baklažaani ahjuvorm. Aga olen sealt ka niisama inspiratsiooni saanud ja juba mitu korda teinud tomati ja mozzarellaga täidetud baklažaani.
Nüüd otsustasin siis teha Taipärast vürtsikat baklažaanikarrit kookospiimaga. Sest mulle maitsevad kookospiimaga tehtud road ja vürtsikad road ja idamaa road ja baklažaaniroad. R-le ei meeldi, aga ma teadsin seda juba ette ja tegin talle sobiva pastaroa.
Reedel läksin siis poodi vajalikke asju ostma. Mõtlesin siis, et olgu peale, ma siis ostan kõik koostisosad ära. Laimimahl jäi tegelikult küll ostmata, aga ostetud sai kalakaste ja pruun suhkur. Mõnel teisel päeval oleksin ma need ostamata jätnud, sest valge suhkur sobib ju ka ning kalakaste ei käi kuhugi mujale kui ainult idamaa toitudesse. Aga siiski ostsin ära.
Lisaks tšillipulber, punase karri pasta ja kookospiim. Kurkumit ostsin ka, sest seda läks päris palju vaja. Mul tegelikult on muidu kurkum olemas ja ma panen seda pea igale poole sisse kui aga annab. Maitselt ei ole see tugev, aga on tervislik. Ahjaa, baklažaani ostsin ka. Sibul ja küüslauk olid kodus olemas, ema ükskord andis ja ma hakkasin juba mõtlema, et ma ei kasutagi neid kunagi ära.
Pean ütlema, et kokkamine algas õige nutuselt, sest esimese asjana tükeldasin sibulad ära. Ma ausalt öeldes ei mäletagi, kas ja millal ma viimati enne seda üldse sibulat lõikunud olen. Igal juhul, mitu korda pidin ikka eemal vesistamas ja silmi rahustamas käima. Kui sibulaga ühele poole sai, siis küüslauku oli juba päris tore lõikuda. Ja baklažaani veel toredam. Baklažaanid oli ka ilusad, ei olnud seest üldse pruunid. Võib-olla olid natuke toored.
Siis mõõtsin taldrikusse sobiva hulga kurkumit ja tšillipulbrit (super värvigamma!) ning veeretasin baklažaanitükke segu sees ja tõstsin siis pannile kergeks läbiküpsetamiseks. Esimene pannitäis baklažaane sai ikka korralikult kurkumi-tšilliseks, teisele jätkus seda juba vähem. Aga kuna lõpuks pidi kõik ikkagi ühele pannile kokku minema, siis ma sellest ei lasknud ennast häirida.
Siis tuli korraks baklažaani pannilt ära ja sibul-küüslauk-karripasta asemele.
Seejärel baklažaan tagasi pannile ning kõik muud asjad kah sinnasamasse segusse, mis õnneks mahtus pannile ära ka. Jäid kuskilt 20 minutiks hauduma. Ma vahepeal maitsesin ka, et ehk on vürtsi juurde vaja, aga ei olnud.
Serveerisin klaasnuudlitega, mis on tehtud mungubadest ja on sellised läbipaistvad ja üldiselt üsna maitsetud. Karri juurde sobisid superhästi, sest karril oli piisavalt maitset ja vürtsi. Pean ütlema, et sibulat ja küüslauku eraldi maitsetena ei tundnud ma üldse. Ja kui ma tavaliselt joon õhtusöögi kõrvale ühe klaasi piima, siis seekord läks kaks. Oli tõesti vürtsikas. Aga mulle maitseb vürtsikas. Seega jäin ma oma saavutusega täiesti rahule, sain seda kolm päeva süüa ja olin selle üle õnnelik.
Tegin eelmisel nädalavahetusel baklažaanikarrit. Retsept järgmisest kogust: https://www.apollo.ee/baklazaanitoidud.html
Täpselt retseptijärgselt olen sealt teinud kahte toitu, Parmigiana di melanzane ehk itaalia baklažaani ahjuvorm ning Moussaka ehk kreeka baklažaani ahjuvorm. Aga olen sealt ka niisama inspiratsiooni saanud ja juba mitu korda teinud tomati ja mozzarellaga täidetud baklažaani.
Nüüd otsustasin siis teha Taipärast vürtsikat baklažaanikarrit kookospiimaga. Sest mulle maitsevad kookospiimaga tehtud road ja vürtsikad road ja idamaa road ja baklažaaniroad. R-le ei meeldi, aga ma teadsin seda juba ette ja tegin talle sobiva pastaroa.
Reedel läksin siis poodi vajalikke asju ostma. Mõtlesin siis, et olgu peale, ma siis ostan kõik koostisosad ära. Laimimahl jäi tegelikult küll ostmata, aga ostetud sai kalakaste ja pruun suhkur. Mõnel teisel päeval oleksin ma need ostamata jätnud, sest valge suhkur sobib ju ka ning kalakaste ei käi kuhugi mujale kui ainult idamaa toitudesse. Aga siiski ostsin ära.
Lisaks tšillipulber, punase karri pasta ja kookospiim. Kurkumit ostsin ka, sest seda läks päris palju vaja. Mul tegelikult on muidu kurkum olemas ja ma panen seda pea igale poole sisse kui aga annab. Maitselt ei ole see tugev, aga on tervislik. Ahjaa, baklažaani ostsin ka. Sibul ja küüslauk olid kodus olemas, ema ükskord andis ja ma hakkasin juba mõtlema, et ma ei kasutagi neid kunagi ära.
Pean ütlema, et kokkamine algas õige nutuselt, sest esimese asjana tükeldasin sibulad ära. Ma ausalt öeldes ei mäletagi, kas ja millal ma viimati enne seda üldse sibulat lõikunud olen. Igal juhul, mitu korda pidin ikka eemal vesistamas ja silmi rahustamas käima. Kui sibulaga ühele poole sai, siis küüslauku oli juba päris tore lõikuda. Ja baklažaani veel toredam. Baklažaanid oli ka ilusad, ei olnud seest üldse pruunid. Võib-olla olid natuke toored.
Siis mõõtsin taldrikusse sobiva hulga kurkumit ja tšillipulbrit (super värvigamma!) ning veeretasin baklažaanitükke segu sees ja tõstsin siis pannile kergeks läbiküpsetamiseks. Esimene pannitäis baklažaane sai ikka korralikult kurkumi-tšilliseks, teisele jätkus seda juba vähem. Aga kuna lõpuks pidi kõik ikkagi ühele pannile kokku minema, siis ma sellest ei lasknud ennast häirida.
Siis tuli korraks baklažaani pannilt ära ja sibul-küüslauk-karripasta asemele.
Seejärel baklažaan tagasi pannile ning kõik muud asjad kah sinnasamasse segusse, mis õnneks mahtus pannile ära ka. Jäid kuskilt 20 minutiks hauduma. Ma vahepeal maitsesin ka, et ehk on vürtsi juurde vaja, aga ei olnud.
Serveerisin klaasnuudlitega, mis on tehtud mungubadest ja on sellised läbipaistvad ja üldiselt üsna maitsetud. Karri juurde sobisid superhästi, sest karril oli piisavalt maitset ja vürtsi. Pean ütlema, et sibulat ja küüslauku eraldi maitsetena ei tundnud ma üldse. Ja kui ma tavaliselt joon õhtusöögi kõrvale ühe klaasi piima, siis seekord läks kaks. Oli tõesti vürtsikas. Aga mulle maitseb vürtsikas. Seega jäin ma oma saavutusega täiesti rahule, sain seda kolm päeva süüa ja olin selle üle õnnelik.
Comments