Mõtlesin, et kirjutaks väikese kokkuvõtva postituse teemal, millega ma vahepeal hakkama olen saanud. Jaanuaris õnnestus mul korraks haigeks jääda, mingi paaripäevane viirus, mis sattus õnnetult just minu teatrisse mineku aja peale, nii et ma ei saanudki minna. Kuna see on nii populaarne etendus, siis sel hooajal enam minna ei saagi, aga loodetavasti mängitakse seda ka järgmisel. Piletid raisku ei läinud, need andsime vennale ja vennanaisele, nad olid heameelega nõus minema ja neile väga meeldis ka.
Vastlapäeval käisin üle hulga aja (umbes 10 aasta) kelgutamas. Oli selline tööüritus, et läksime kõik koos liugu laskma. Teised lasid küll snow-tube'idega, aga mina ei julgenud, seega ma sain hoopis kelgu võtta ja sellega ühel mõnusal laugel nõlval kelgutada. Oma imestuseks ma mahtusin kelku isegi ära. Sõitsin vist umbes 10 korda mäest alla, paaril korral kukkusin külili lumme kah. Kindad olid lõpuks täielikud lumepallid, aga endal hakkas tagasi mäkke üles ronimisest pigem palav. Igatahes tore oli. Hiljem anti vastlakuklit kah.
Sõbrapäeval tegime R-ga väikese kingivahetuse ja nagu ikka sai ka lauamänge jagatud. R-le lauamängu kinkimine on nagu kaks kärbest ühe hoobiga, sest talle on kingitus siis olemas, aga kellega ta seda ikka veel mängib kui mitte minuga. Ja mina võin oma sõbrannadega ka mängida, ta ei ole kade. Seekord kinkisin talle Eesti (EV100 kujundusega) mälumängu, mis meenutab seda, mis ka Oraval on, aga reegid ja mängu käik on natuke teistsugused. Vastused on valikvariantidega ja kõik mängijad saavad vastata.
Mulle küll meeldivad mälumängud, aga mõnikord mul tekib neid mängides lolli inimese tunne, kui kõik teised muudkui teavad ja vastavad õigesti, aga mina ei tea midagi. R-ga olime me üsna samal tasemel, aga lõpuks suutis ta mind 1 punktiga ära võita. See oli täiesti minu oma süü ka, ma vastasin valesti ühele küsimusele, mida ma a) oleksin pidanud teadma, ja b) oleks saanud ka välja arvutada. Aga ma hakkasin rabistama ja ei mõelnud korralikult ja eksisin paari nulliga ja nii see läks.
Teine mäng oli Sabateur Duel, mis on tõsine kärukeeramise mäng, kus saab isegi päriselt vastase käru kummuli keerata ja muid sigadusi teha. Seal ma ka kaotasin, sest mulle keerati käru. Ise keerasin ka, aga ju siis mitte nii hästi. Igal juhul, mõlemad mängud olid väga toredad ja tahan juba uuesti mängida.
Viimasel kahel nädalavahetusel olengi niisama puhanud ja mänginud, kuskil väljas pole käinud. Ja kokanud olen ka, aga sellest tuleb vist eraldi postitus teha, pildikestega. Ja siis ükspäev sai siin ka torusid puhastatud, mis ei olnud üldse tore, sest lõpuks me öökisime juba mõlemad, aga vähemalt sai toru puhtaks ja hakkas vett läbi laskma.
Ja köögi laelambi pirni vahetas R. ära, uus ei vilgu enam ja ma julgen seal all seista, aga ta on natuke liiga sinine minu maitse jaoks (nii palju kui mulle meeldivad kõik sinised asjad, siis selline külm sini-valge valgus mulle ei meeldi, eelistan ikka sooja kollast valgust), lisaks ma olen harjunud köögis tegutsema riiulialuste kohtvalgustite valgusel, seega ma väga palju köögi laevalgust ei kasutagi. Aga nüüd vähemalt saan, kui tahan.
Orhidee on seda nägu, et hakkab varsti õitsema ja kalanhoe juba vaikselt õitsebki. Õues on aga viimasel ajal päris talviseks muutunud, lumi on maas ja sajab juurde, temperatuur on alla nulli. Minugipoolest. Las siis olla lund ja talverõõme. Minu meelest on kõige hullem see, kui temperatuur kogu aeg seal nulli ümber kõigub, see pidev sajab-sulab-sajab-sulab. Olgu siis üle nulli ja lumeta või alla nulli ja lumega, aga otsustagu ära, kumb ta on ja jäägu sinna.
Ok, igatahes, sai vist üldist juttu piisavalt kirjutatud.
Vastlapäeval käisin üle hulga aja (umbes 10 aasta) kelgutamas. Oli selline tööüritus, et läksime kõik koos liugu laskma. Teised lasid küll snow-tube'idega, aga mina ei julgenud, seega ma sain hoopis kelgu võtta ja sellega ühel mõnusal laugel nõlval kelgutada. Oma imestuseks ma mahtusin kelku isegi ära. Sõitsin vist umbes 10 korda mäest alla, paaril korral kukkusin külili lumme kah. Kindad olid lõpuks täielikud lumepallid, aga endal hakkas tagasi mäkke üles ronimisest pigem palav. Igatahes tore oli. Hiljem anti vastlakuklit kah.
Sõbrapäeval tegime R-ga väikese kingivahetuse ja nagu ikka sai ka lauamänge jagatud. R-le lauamängu kinkimine on nagu kaks kärbest ühe hoobiga, sest talle on kingitus siis olemas, aga kellega ta seda ikka veel mängib kui mitte minuga. Ja mina võin oma sõbrannadega ka mängida, ta ei ole kade. Seekord kinkisin talle Eesti (EV100 kujundusega) mälumängu, mis meenutab seda, mis ka Oraval on, aga reegid ja mängu käik on natuke teistsugused. Vastused on valikvariantidega ja kõik mängijad saavad vastata.
Mulle küll meeldivad mälumängud, aga mõnikord mul tekib neid mängides lolli inimese tunne, kui kõik teised muudkui teavad ja vastavad õigesti, aga mina ei tea midagi. R-ga olime me üsna samal tasemel, aga lõpuks suutis ta mind 1 punktiga ära võita. See oli täiesti minu oma süü ka, ma vastasin valesti ühele küsimusele, mida ma a) oleksin pidanud teadma, ja b) oleks saanud ka välja arvutada. Aga ma hakkasin rabistama ja ei mõelnud korralikult ja eksisin paari nulliga ja nii see läks.
Teine mäng oli Sabateur Duel, mis on tõsine kärukeeramise mäng, kus saab isegi päriselt vastase käru kummuli keerata ja muid sigadusi teha. Seal ma ka kaotasin, sest mulle keerati käru. Ise keerasin ka, aga ju siis mitte nii hästi. Igal juhul, mõlemad mängud olid väga toredad ja tahan juba uuesti mängida.
Viimasel kahel nädalavahetusel olengi niisama puhanud ja mänginud, kuskil väljas pole käinud. Ja kokanud olen ka, aga sellest tuleb vist eraldi postitus teha, pildikestega. Ja siis ükspäev sai siin ka torusid puhastatud, mis ei olnud üldse tore, sest lõpuks me öökisime juba mõlemad, aga vähemalt sai toru puhtaks ja hakkas vett läbi laskma.
Ja köögi laelambi pirni vahetas R. ära, uus ei vilgu enam ja ma julgen seal all seista, aga ta on natuke liiga sinine minu maitse jaoks (nii palju kui mulle meeldivad kõik sinised asjad, siis selline külm sini-valge valgus mulle ei meeldi, eelistan ikka sooja kollast valgust), lisaks ma olen harjunud köögis tegutsema riiulialuste kohtvalgustite valgusel, seega ma väga palju köögi laevalgust ei kasutagi. Aga nüüd vähemalt saan, kui tahan.
Orhidee on seda nägu, et hakkab varsti õitsema ja kalanhoe juba vaikselt õitsebki. Õues on aga viimasel ajal päris talviseks muutunud, lumi on maas ja sajab juurde, temperatuur on alla nulli. Minugipoolest. Las siis olla lund ja talverõõme. Minu meelest on kõige hullem see, kui temperatuur kogu aeg seal nulli ümber kõigub, see pidev sajab-sulab-sajab-sulab. Olgu siis üle nulli ja lumeta või alla nulli ja lumega, aga otsustagu ära, kumb ta on ja jäägu sinna.
Ok, igatahes, sai vist üldist juttu piisavalt kirjutatud.
Comments