Hea seegi. Ma vahepeal küll virisen, et miks läheb ilm soojaks ja ilusaks alles siis, kui puhkus hakkab lõppema, aga tegelikult mul on hea meel, et ilm on soe ja ilus. Ja pool suve alles ees.
Mida toredat ma siis puhkuse ajal tegin? Kohe päris alguses käisime Ududega Oravate maal Jaanilaupäeva tähistamas. Korraks saime isegi lõkke põlema, siis kustus ära. Aga muidu oli tore. Ilm oli tavalise jaanipäevase ilma kohta täitsa ilus, korraks tuli paar tiba, aga ei mingit lund, rahet ega miinuskraade! Üsna soe ilm, ei pidanud jopet selga panema ega midagi.
Järgmine suurem sündmus oli oma sünnipäeva tähistamine koos perekonnaga. Mis siis, et õigest päevast oli üle 2 nädala möödas. Varem ei leidunud lihtsalt kõigile sobivat päeva. Tegin siis itaaliapärast baklažaanivormi, mis on tunduvalt lihtsam kui moussaka. Lisaks üks huvitav salat (greipfruut-õun/pirn-granaatõun) ja rabarberikook. Peale granaatõuna puhastamist oli ma küll üleni "vere" pritsmeid täis ja kui ma õunu hakkas lõikuma, tuli ka päris verd, aga ainult natuke. Üldiselt mulle täitsa meeldib niimoodi kokata, kui ainult aega ja jaksu on. Rabarberikook tuli ka parem kui eelmine, mille ma vähemalt 3x tuhksuhkruga üle puistasin, aga mis ikka oli ülihapu. Mulle kusjuures isegi meeldis, aga seekord tuli ka väga hea mitte nii ülihapu variant. Pidu iseenesest läks ka hästi, kõigil oli tore, ma arvan.
Siis oli üks päev puhkust ja pakkimist, seejärel sõitsime emaga Tallinnasse, et järgmisel varahommikul Viini lennata. Reisist kirjutan hiljem pikemalt, kokku kestis see 3 ja pool päeva ja oli väga tore. Viin on tore koht, kus käia, aga minu süda kuulub ikkagi väikelinnadele. Või "paraja suurusega" linnadele nagu Tartu.
Pärast reisi oli üks puhkamise ja laisklemise päev, kus ma magasin hullult kaua ja olin seetõttu terve päeva uimane. Ilm on tegelikult ka uimane. Siis saime jälle perega kokku ja jagasime reisimuljeid, sõime Viini šnitslit ja viinipärast kartulisalatit, ka Sacheri torti õnnestus siit saada.
Siis ühel õhtupoolikul, kui aknast paistis kole ilm olevat, aga väljas olles ei olnudki nii kole, käisime ema-isaga Tartu Kunstimuuseumis Eesti Kuldaja kunsti näitust vaatamas. See oli väga tore, eriti kuna võtsime ka audiogiidi, kus räägiti väga huvitavaid lugusid erinevatest maalidest ja kunstnikest. Näitus oli kahel korrusel ja selle läbivaatamiseks kulus meil ka umbes kaks tundi. Eks mõnikord on tore ka niisama vaadata ja ise mõtiskleda, mida kunstnik siin on mõelnud või mida mina seda pilti vaadates tunnen. Aga seekord oli selline teistsugune elamus ja ma jäin sellega väga rahule.
Nädalavahetusel olid siis Hansapäevad ja lisaks tuli ka õde koos mehe ja lastega külla. Käisin siis ikka laadal ka, mõlemal päeval ja midagi ikka ostsin kah (juustu ja karaskit ja sinise kiisuga võialuse ja vist veel midagi), aga kahte müüjat, keda otsisin-ootasin seekord ei olnudki. Teisel päeval tegin veel paar ringi, kuulasin natuke muusikat, sain natuke vihma ja siis läksin oma õetütrega kohvikusse. Ajasime seal juttu ja vahetasime muljeid ja kõik oli väga tore. Tal oli sel päeval ka sünnipäev, sai 19.
19! Kui ma mõnikord ei taju aja kulgemist, siis ma mõtlen, et alles see oli, kui õelapsed olid 10-12 aastased, kellega sai kommi söödud, kinos käidud ja muud nalja tehtud. Alles nad olid nii pisikesed. Ja nüüd on juba nii suured. Vanasti sai nendega ikka kõigest räägitud, nüüd oli mu viimane vestlus õepojaga selline: "Kuidas läheb?" - "Hästi." - "Tore siis." Õetütrega sai õnneks ikka korralikumalt räägitud. ;)
Samal õhtul sõitsime külla ka mu teisele õele, kes siin Tartu külje all elab. Seal sai ka juttu aetud ja toredasti oldud.
Juuksuris käisin ka. Seda juuksurit, kelle juures ma varasemalt vist juba 3 aastat olen käinud, ei olnud, aga sain teise, kes oli ka väga tore. Nii mõnus oli lihtsalt istuda ja uneleda ja nautida seda, et keegi sinu juukseid kammis ja pesi. Kui mul varasemalt värvi maha pestes alati kael valusaks jäi, siis seekord ei olnud üldse miskit viga, hoopis mõnna oli. Lasin juukseid lõigata ja värvida. Tavaliselt ma teengi seda korra aastas. Seekord polnud isegi lasknud emal vahepeal otsi lõigata, oli vist liiga palju tegemist. Ma jah väljaspool puhkust väga juuksuri juurde ei jõua, kuigi võiks ju. Igatahes on mul juuksed nüüd lühemad ja punasemad (ja natuke roosakas-lillakad kah) ja ma olen tulemusega täitsa rahul. (Kui ma viimati pead pesin, siis oli isegi vannitoa lagi roosa.)
Siis käisime koos R-ga deidil, jalutasime veidi ja siis käisime kohvikus. Reval kohvik on üks mu viimase aja lemmikumaid, sees on seal hästi mõnus hubane olemine, väljas mitte niivõrd, kuna Riia mnt on nati liiga lähedal. Seekord olime ka sees, kuna väljas oli küll üsna soe, aga hullult tuuline. Seal on väga head taimetoidud ja ka head muud toidud ja kohvitassi alla pannakse huvitavaid mõtteteri ja tsitaate. Seekord võtsin hoopis mango smuuti, mis oli väga hää ja vürtsika kana, mis oli ka hea. R võttis burgeri ja jäi samuti rahule.
Päev pärast seda läksime koos ERMi. Mina olin seal korra käinud, R-l oli esimene kord. Vaatasime siis mõlemad ajutised näitused ära, ma ei olnud kumbagi enne näinud, rahvariided olid huvitavad-ilusad ja vaibad samuti väga vahvad. Püsinäitustest vaatasime Kohtumised ära, Uurali Kajasse ei jõudnud. Mina olen seal muidu korra käinud ka. Käisime ka ERMi kohvikus end turgutamas ja ma sõin kuulsat sambla-murakakooki, mis oli iseenesest küll väga hea, aga ma mõtlesin tükk aega, kas peaks sambla ka ära sööma. Näkitsesin natuke, aga jätsin siiski järele.
R ütles, et talle meeldis vana ERM rohkem. Ma siis jälle mõtlesin, et just Uurali Kaja on vist kõige rohkem vana ERMi moodi, aga just seal jäi käimata. Minul jälle tekkis mõte, et siin võiks ka audiogiid olla, sest neid kirjutisi oli neil madalatel alustel mitte kõige heledama valgusega ruumis pisut ebamugav lugeda. See käib muide kõikide muuseumite kohta. Mina pigem kuulaksin kui loeksin neid mitte liiga pikki, aga ka mitte liiga lühikesi tekste, mis muuseumites ikka eksponaatide juures on. Huvitav, sest mulle meeldib tegelikult väga lugeda.
Sellel teemal, ostsin peale reisi ka raamatu "Minu Viin" ja loen seda huviga. Uus raamat on, just sel aastal välja antud. Oleks eelmine aasta Viini läinud, oleks ka alles nüüd saanud lugeda.
Siis jõudsin ära käia ka Vanemuise Suveteatri etendusel "Roosi nimi". Seal meil väga vedas ilmaga, see suur soe oli just kohale jõudnud ja õhtu oli väga mõnus. Läksin enne vanemate juurde, seltskonnatasime pisut ja siis jalutasime koos poole seltskonnaga Toomkiriku varemetesse. Ja pärast jalutasime tagasi ja sealt sõitsin taksoga koju.
Eile käisin veel vanemate maja taga murul päevitamas. Algne mõte oli randa minna, aga kuna seal oli mingi ralli ja osad teed olid kinni ja oli palav ja me olime laisad, siis ei läinudki kaugemale. Sinna ja tagasi sai aga osaliselt jalutatud. Päevitada oli päris mõnna, sest kuigi oli palav, siis puhus ka mõnus tuul.
Selline puhkus siis. Tore oli kõik. :)
Mida toredat ma siis puhkuse ajal tegin? Kohe päris alguses käisime Ududega Oravate maal Jaanilaupäeva tähistamas. Korraks saime isegi lõkke põlema, siis kustus ära. Aga muidu oli tore. Ilm oli tavalise jaanipäevase ilma kohta täitsa ilus, korraks tuli paar tiba, aga ei mingit lund, rahet ega miinuskraade! Üsna soe ilm, ei pidanud jopet selga panema ega midagi.
Järgmine suurem sündmus oli oma sünnipäeva tähistamine koos perekonnaga. Mis siis, et õigest päevast oli üle 2 nädala möödas. Varem ei leidunud lihtsalt kõigile sobivat päeva. Tegin siis itaaliapärast baklažaanivormi, mis on tunduvalt lihtsam kui moussaka. Lisaks üks huvitav salat (greipfruut-õun/pirn-granaatõun) ja rabarberikook. Peale granaatõuna puhastamist oli ma küll üleni "vere" pritsmeid täis ja kui ma õunu hakkas lõikuma, tuli ka päris verd, aga ainult natuke. Üldiselt mulle täitsa meeldib niimoodi kokata, kui ainult aega ja jaksu on. Rabarberikook tuli ka parem kui eelmine, mille ma vähemalt 3x tuhksuhkruga üle puistasin, aga mis ikka oli ülihapu. Mulle kusjuures isegi meeldis, aga seekord tuli ka väga hea mitte nii ülihapu variant. Pidu iseenesest läks ka hästi, kõigil oli tore, ma arvan.
Siis oli üks päev puhkust ja pakkimist, seejärel sõitsime emaga Tallinnasse, et järgmisel varahommikul Viini lennata. Reisist kirjutan hiljem pikemalt, kokku kestis see 3 ja pool päeva ja oli väga tore. Viin on tore koht, kus käia, aga minu süda kuulub ikkagi väikelinnadele. Või "paraja suurusega" linnadele nagu Tartu.
Pärast reisi oli üks puhkamise ja laisklemise päev, kus ma magasin hullult kaua ja olin seetõttu terve päeva uimane. Ilm on tegelikult ka uimane. Siis saime jälle perega kokku ja jagasime reisimuljeid, sõime Viini šnitslit ja viinipärast kartulisalatit, ka Sacheri torti õnnestus siit saada.
Siis ühel õhtupoolikul, kui aknast paistis kole ilm olevat, aga väljas olles ei olnudki nii kole, käisime ema-isaga Tartu Kunstimuuseumis Eesti Kuldaja kunsti näitust vaatamas. See oli väga tore, eriti kuna võtsime ka audiogiidi, kus räägiti väga huvitavaid lugusid erinevatest maalidest ja kunstnikest. Näitus oli kahel korrusel ja selle läbivaatamiseks kulus meil ka umbes kaks tundi. Eks mõnikord on tore ka niisama vaadata ja ise mõtiskleda, mida kunstnik siin on mõelnud või mida mina seda pilti vaadates tunnen. Aga seekord oli selline teistsugune elamus ja ma jäin sellega väga rahule.
Nädalavahetusel olid siis Hansapäevad ja lisaks tuli ka õde koos mehe ja lastega külla. Käisin siis ikka laadal ka, mõlemal päeval ja midagi ikka ostsin kah (juustu ja karaskit ja sinise kiisuga võialuse ja vist veel midagi), aga kahte müüjat, keda otsisin-ootasin seekord ei olnudki. Teisel päeval tegin veel paar ringi, kuulasin natuke muusikat, sain natuke vihma ja siis läksin oma õetütrega kohvikusse. Ajasime seal juttu ja vahetasime muljeid ja kõik oli väga tore. Tal oli sel päeval ka sünnipäev, sai 19.
19! Kui ma mõnikord ei taju aja kulgemist, siis ma mõtlen, et alles see oli, kui õelapsed olid 10-12 aastased, kellega sai kommi söödud, kinos käidud ja muud nalja tehtud. Alles nad olid nii pisikesed. Ja nüüd on juba nii suured. Vanasti sai nendega ikka kõigest räägitud, nüüd oli mu viimane vestlus õepojaga selline: "Kuidas läheb?" - "Hästi." - "Tore siis." Õetütrega sai õnneks ikka korralikumalt räägitud. ;)
Samal õhtul sõitsime külla ka mu teisele õele, kes siin Tartu külje all elab. Seal sai ka juttu aetud ja toredasti oldud.
Juuksuris käisin ka. Seda juuksurit, kelle juures ma varasemalt vist juba 3 aastat olen käinud, ei olnud, aga sain teise, kes oli ka väga tore. Nii mõnus oli lihtsalt istuda ja uneleda ja nautida seda, et keegi sinu juukseid kammis ja pesi. Kui mul varasemalt värvi maha pestes alati kael valusaks jäi, siis seekord ei olnud üldse miskit viga, hoopis mõnna oli. Lasin juukseid lõigata ja värvida. Tavaliselt ma teengi seda korra aastas. Seekord polnud isegi lasknud emal vahepeal otsi lõigata, oli vist liiga palju tegemist. Ma jah väljaspool puhkust väga juuksuri juurde ei jõua, kuigi võiks ju. Igatahes on mul juuksed nüüd lühemad ja punasemad (ja natuke roosakas-lillakad kah) ja ma olen tulemusega täitsa rahul. (Kui ma viimati pead pesin, siis oli isegi vannitoa lagi roosa.)
Siis käisime koos R-ga deidil, jalutasime veidi ja siis käisime kohvikus. Reval kohvik on üks mu viimase aja lemmikumaid, sees on seal hästi mõnus hubane olemine, väljas mitte niivõrd, kuna Riia mnt on nati liiga lähedal. Seekord olime ka sees, kuna väljas oli küll üsna soe, aga hullult tuuline. Seal on väga head taimetoidud ja ka head muud toidud ja kohvitassi alla pannakse huvitavaid mõtteteri ja tsitaate. Seekord võtsin hoopis mango smuuti, mis oli väga hää ja vürtsika kana, mis oli ka hea. R võttis burgeri ja jäi samuti rahule.
Päev pärast seda läksime koos ERMi. Mina olin seal korra käinud, R-l oli esimene kord. Vaatasime siis mõlemad ajutised näitused ära, ma ei olnud kumbagi enne näinud, rahvariided olid huvitavad-ilusad ja vaibad samuti väga vahvad. Püsinäitustest vaatasime Kohtumised ära, Uurali Kajasse ei jõudnud. Mina olen seal muidu korra käinud ka. Käisime ka ERMi kohvikus end turgutamas ja ma sõin kuulsat sambla-murakakooki, mis oli iseenesest küll väga hea, aga ma mõtlesin tükk aega, kas peaks sambla ka ära sööma. Näkitsesin natuke, aga jätsin siiski järele.
R ütles, et talle meeldis vana ERM rohkem. Ma siis jälle mõtlesin, et just Uurali Kaja on vist kõige rohkem vana ERMi moodi, aga just seal jäi käimata. Minul jälle tekkis mõte, et siin võiks ka audiogiid olla, sest neid kirjutisi oli neil madalatel alustel mitte kõige heledama valgusega ruumis pisut ebamugav lugeda. See käib muide kõikide muuseumite kohta. Mina pigem kuulaksin kui loeksin neid mitte liiga pikki, aga ka mitte liiga lühikesi tekste, mis muuseumites ikka eksponaatide juures on. Huvitav, sest mulle meeldib tegelikult väga lugeda.
Sellel teemal, ostsin peale reisi ka raamatu "Minu Viin" ja loen seda huviga. Uus raamat on, just sel aastal välja antud. Oleks eelmine aasta Viini läinud, oleks ka alles nüüd saanud lugeda.
Siis jõudsin ära käia ka Vanemuise Suveteatri etendusel "Roosi nimi". Seal meil väga vedas ilmaga, see suur soe oli just kohale jõudnud ja õhtu oli väga mõnus. Läksin enne vanemate juurde, seltskonnatasime pisut ja siis jalutasime koos poole seltskonnaga Toomkiriku varemetesse. Ja pärast jalutasime tagasi ja sealt sõitsin taksoga koju.
Eile käisin veel vanemate maja taga murul päevitamas. Algne mõte oli randa minna, aga kuna seal oli mingi ralli ja osad teed olid kinni ja oli palav ja me olime laisad, siis ei läinudki kaugemale. Sinna ja tagasi sai aga osaliselt jalutatud. Päevitada oli päris mõnna, sest kuigi oli palav, siis puhus ka mõnus tuul.
Selline puhkus siis. Tore oli kõik. :)
Comments