Käisime eile koos R-ga kesklinnas Toidu- ja Veinifestivalil. Tegelikult ma külastasin seda natuke ka juba reedel, aga eile oli see veel rohkem hoogu sisse saanud. Lisaks tänavaäärsetele söögikohtadele olid ka müügiletid nüüd, nagu hansalaadal, aga ainult toidukraami omad. Esialgu jalutasime niisama ringi ja vaatasime, mida head seal on. Oli plaanis burksi süüa.
Mina tavaliselt burksi ei söö. Ma pigem tellin endale salati vms ja siis vaatan unistavalt R-i burksi suunas ja enamasti saan sealt ühe ampsu ka ja siis vahin unistavalt edasi, sest see on täitsa hea. Aga seda, et ma ise burksi tellin, tavaliselt ei juhtu. Eile oli mul aga täpselt see plaanis, kuigi toiduvalik oli üsna mitmekesine. Oli liha ja kala, wrappe, tacosid, šašlõkki ja muid grillvärke, võib-olla salatit ka. Igal juhul nii kergemaid palasid kui ka toitvamat sööki, magusaid asju oli ka palju.
Leidsime siis ühe paljutõotava burskiauto ja ma tellisingi ära kaks juustuburksi. Natuke tuli neid oodata ka, selle aja sees ma saatsin R-i endale meeõlu ostma. Kui õlu ja burksid käes olid, siis leidsime endale pargi ääres ühe sobiva pingi. Vähemalt mulle see pink sobis, jäi mulje, et R sellega vist päris rahule ei jäänud.
Mina jäin kõigega rahule. Burks oli hea ja meeõlu ka nämma, selline mõnus ja mahe. Ma ei lasknud end isegi sellest herilasest väga häirida, kes vahepeal mu õlles suplemas käis. Herilased on muide väga head ujujad. Viskad nad oma joogist välja, nad raputavad end kuivaks ja lendavad minema. R hüppas aga küll püsti ja põgenes herilase eest eemale.
Burks oli päris suur ja eks õlu on ka toitev, seega kõht sai korralikult täis. Ja õlu hakkas korralikult pähe. Pärast käisime veel ringi ja ma ostsin Võru karaskit, Breti juustu, astelpaljusiirupit, marjamummusid, goji marjadega kamasegu, mustikaid ja maapählivõid.
R ei tahtnud enam midagi, isegi mitte neid kaneelirulle, mis ma olin talle eelmine päev ostnud. Talle muidu väga maitsevad need, aga kui tal kõht täis on, siis ta ei taha midagi. Nende kaneelirullidega oli ka selline naljakas lugu, et oma armsas kodulinnas pidin ma kaneelirullide ostmiseks inglise keele appi võtma. Ehk siis see kaneelirulle vaaritav noormees oli keegi välismaalane, võib-olla tudeng. Natuke ta eesti keelt siiski oskas ka.
Veinifestival jäi suures osas külastamata, kuna sinna sissepääs oli piletiga, aga kellegi rabarberisiidrit ma natuke maitsesin ja eelmisel õhtul soetasin ühe ingveri-astelpajuveini ka.
Täna käisime koos emaga Tammelinna Kodukohvikupäevadel. Ma uurisin enne nende kohvikute kohta ja valisin mõned välja, kuhu võiks minna. Kahjuks meeldisid mulle just need, mis asusid üksteisest üsna kaugel. Päris kõikidesse väljavalitutesse me ei jõudnud ka.
Esimesena käisime kohvikus Rampsiamps, mis oli Tammelinna raamatukogus. Raamatukogu oli avatud ja selle kahel korrusel oli kaks näitust, pajalappide ja vaipade oma. Pajalapid olid kõik väga kaunid ja vaipadest leidsime ka lemmikuid. Kohvikust ostsime mõlemad singi-juustu muffini ja suvikõrvitsaampsu.
Edasi läksime Karini Kodukohvikusse, kus oli päris suur järjekord, mille me ikka ära seisime, sest seal, kus on järjekord, on ka ju nähtavasti midagi head. Edasi käisime veel mõnest lähedal asuvast kohvikust läbi, aga igas kohas toitu ei võtnud.
Kuna eilne burger mulle nii väga meeldis, tahtsin minna ka Pedaja Burgeri kohvikusse ja proovida nende veganburksi. See kohvik asus teistest küll natuke eemal, seega tuli jalutada. Teele jäid ka mõned muud kohvikud, kus siis käisime uudistamas. Jõudsime lõpuks soovitud kohvikusse kohale, aga burks oli selle aja peale kahjuks juba otsa saanud. Võtsime siis kartulisalatit ja sidrunikooki, mis olid mõlemad väga head. Edasi kõndisime teise burksikohta lootusega sealt miskit saada. See miskit oli grillitud suvikõrvits, mida väga lahkelt ja tasuta ka jagati, aga burksid olid ka sealt juba otsa saanud.
Eks see kell oli selleks ajaks jah juba neli läbi, kohvikud olid ametlikult lahti kella viieni, kuigi mõni oli tegelikult kauem. Edasi jalutasime Šokolaadikohviku poole, mis oli teises suunas ja üsna kaugel. Jõudsime sinna küll enne sulgemist kohale, aga šokolaad oli sealt küll kahjuks otsa saanud. Vot siis. Mu eelmiste aastate plaan süüa kõigepealt šokolaadi ja siis kõike muud töötas palju paremini. Vähemalt šokolaadi suhtes.
Lõpuks käisime ära ka Haikukohvikus, kus oleme samuti igal aastal käinud. Seal saime veel viimase tüki tatrajahust mustsõstrakooki ja haikuküpsised. Haikude lugemise ajaks ei jõudnud kahjuks kohale.
Ilm püsis aga väga ilus, seega oli ka tore Tammelinnas ringi jalutada. Seekord meil ei õnnestunud isegi ära eksida.
Reedel ja laupäeval saime ka väntoreli muusikat kuulata, aga täna me neid enam ei näinud ega kuulnud.
Sellised lood siis sel nädalavahetusel. :)
Mina tavaliselt burksi ei söö. Ma pigem tellin endale salati vms ja siis vaatan unistavalt R-i burksi suunas ja enamasti saan sealt ühe ampsu ka ja siis vahin unistavalt edasi, sest see on täitsa hea. Aga seda, et ma ise burksi tellin, tavaliselt ei juhtu. Eile oli mul aga täpselt see plaanis, kuigi toiduvalik oli üsna mitmekesine. Oli liha ja kala, wrappe, tacosid, šašlõkki ja muid grillvärke, võib-olla salatit ka. Igal juhul nii kergemaid palasid kui ka toitvamat sööki, magusaid asju oli ka palju.
Leidsime siis ühe paljutõotava burskiauto ja ma tellisingi ära kaks juustuburksi. Natuke tuli neid oodata ka, selle aja sees ma saatsin R-i endale meeõlu ostma. Kui õlu ja burksid käes olid, siis leidsime endale pargi ääres ühe sobiva pingi. Vähemalt mulle see pink sobis, jäi mulje, et R sellega vist päris rahule ei jäänud.
Mina jäin kõigega rahule. Burks oli hea ja meeõlu ka nämma, selline mõnus ja mahe. Ma ei lasknud end isegi sellest herilasest väga häirida, kes vahepeal mu õlles suplemas käis. Herilased on muide väga head ujujad. Viskad nad oma joogist välja, nad raputavad end kuivaks ja lendavad minema. R hüppas aga küll püsti ja põgenes herilase eest eemale.
Burks oli päris suur ja eks õlu on ka toitev, seega kõht sai korralikult täis. Ja õlu hakkas korralikult pähe. Pärast käisime veel ringi ja ma ostsin Võru karaskit, Breti juustu, astelpaljusiirupit, marjamummusid, goji marjadega kamasegu, mustikaid ja maapählivõid.
R ei tahtnud enam midagi, isegi mitte neid kaneelirulle, mis ma olin talle eelmine päev ostnud. Talle muidu väga maitsevad need, aga kui tal kõht täis on, siis ta ei taha midagi. Nende kaneelirullidega oli ka selline naljakas lugu, et oma armsas kodulinnas pidin ma kaneelirullide ostmiseks inglise keele appi võtma. Ehk siis see kaneelirulle vaaritav noormees oli keegi välismaalane, võib-olla tudeng. Natuke ta eesti keelt siiski oskas ka.
Veinifestival jäi suures osas külastamata, kuna sinna sissepääs oli piletiga, aga kellegi rabarberisiidrit ma natuke maitsesin ja eelmisel õhtul soetasin ühe ingveri-astelpajuveini ka.
Täna käisime koos emaga Tammelinna Kodukohvikupäevadel. Ma uurisin enne nende kohvikute kohta ja valisin mõned välja, kuhu võiks minna. Kahjuks meeldisid mulle just need, mis asusid üksteisest üsna kaugel. Päris kõikidesse väljavalitutesse me ei jõudnud ka.
Esimesena käisime kohvikus Rampsiamps, mis oli Tammelinna raamatukogus. Raamatukogu oli avatud ja selle kahel korrusel oli kaks näitust, pajalappide ja vaipade oma. Pajalapid olid kõik väga kaunid ja vaipadest leidsime ka lemmikuid. Kohvikust ostsime mõlemad singi-juustu muffini ja suvikõrvitsaampsu.
Edasi läksime Karini Kodukohvikusse, kus oli päris suur järjekord, mille me ikka ära seisime, sest seal, kus on järjekord, on ka ju nähtavasti midagi head. Edasi käisime veel mõnest lähedal asuvast kohvikust läbi, aga igas kohas toitu ei võtnud.
Kuna eilne burger mulle nii väga meeldis, tahtsin minna ka Pedaja Burgeri kohvikusse ja proovida nende veganburksi. See kohvik asus teistest küll natuke eemal, seega tuli jalutada. Teele jäid ka mõned muud kohvikud, kus siis käisime uudistamas. Jõudsime lõpuks soovitud kohvikusse kohale, aga burks oli selle aja peale kahjuks juba otsa saanud. Võtsime siis kartulisalatit ja sidrunikooki, mis olid mõlemad väga head. Edasi kõndisime teise burksikohta lootusega sealt miskit saada. See miskit oli grillitud suvikõrvits, mida väga lahkelt ja tasuta ka jagati, aga burksid olid ka sealt juba otsa saanud.
Eks see kell oli selleks ajaks jah juba neli läbi, kohvikud olid ametlikult lahti kella viieni, kuigi mõni oli tegelikult kauem. Edasi jalutasime Šokolaadikohviku poole, mis oli teises suunas ja üsna kaugel. Jõudsime sinna küll enne sulgemist kohale, aga šokolaad oli sealt küll kahjuks otsa saanud. Vot siis. Mu eelmiste aastate plaan süüa kõigepealt šokolaadi ja siis kõike muud töötas palju paremini. Vähemalt šokolaadi suhtes.
Lõpuks käisime ära ka Haikukohvikus, kus oleme samuti igal aastal käinud. Seal saime veel viimase tüki tatrajahust mustsõstrakooki ja haikuküpsised. Haikude lugemise ajaks ei jõudnud kahjuks kohale.
Ilm püsis aga väga ilus, seega oli ka tore Tammelinnas ringi jalutada. Seekord meil ei õnnestunud isegi ära eksida.
Reedel ja laupäeval saime ka väntoreli muusikat kuulata, aga täna me neid enam ei näinud ega kuulnud.
Sellised lood siis sel nädalavahetusel. :)
Comments