Meie kohtumise aastapäev on tegelikult 27. detsember, aga see jäi seekord täitsa tähistamata, sest mul oli samal päeval töö jõulupidu ja siis tuli aastalõpp peale. Tegelikult oli see aga juba poolümmargune number, oleme nüüd 5 aastat koos olnud. Aga 19. jaanuaril, mis on ka omamoodi aastapäev, aga ma ei ütle mille, läksime siiski ka koos kohtingule. Kaalusin alguses mõnda uut kohvikut Aparaaditehases, aga jäime ikka vana lemmiku juurde, Sheriff Saloon. Seal oli muuseas ka meie päris esimene kohting, kuigi siis oli selle koha peal Kreeka Taverna.
Jõudsime kohale natuke enne kella kuut, saime hea aknaaluse koha ja tellisime mõlemad hamburgerid, talle juustu oma ja mina võtsin kanaga. Ma tavaliselt burgerit ei söö, sest ma olen selle koha pealt natuke snoob, kuigi ei tohiks olla, sest ma olen ka väga häid burgereid saanud, küll mitte päris kohvikus, aga kodukohvikutes küll. Lihtsalt mul seondub burger MacDonaldsiga ja see ei ole üldse minu tüüpi koht.
Minu burks oli päris hea, aga mitte ka midagi ülierilist, samas tema ütles küll, et see esimene amps burksi oli ta päeva parim hetk. ;) Ma võtsin magustoiduks maasikavahu ka, ta ei võtnud midagi. Õnneks oli see vaht üsna kerge magustoit ja mahtus kõhtu ära, kuigi burger oli päris suur.
Pärast kohvikut jalutasime läbi kesklinna bussi peale. Jõulukuuske kahjuks enam ei olnud, aga jõulutulekesed olid ikka. Näitasin talle ka oma lemmiktuledes puud. See on see seal Kalevi kommipoe kõrval ja R-kioski taga, mis oli üleni pisikestesse tuledesse mässitud, minu meelest nii hullult-hullult ilus. Neid puid on mujal ka ja raudteejaamas olid ka juba eelmisel aastal olemas.
Õhtul kodus mängisime veel lauamängu ka, seega oli tore päev. :)
---
Möödunud laupäeval tegin ma natuke nalja ja otsustasin terve päev mitte midagi süüa. Küll aga juua, nimelt Pai smuutisid. Kuna ma nädalavahetusiti olen hiline ärkaja ja päev otsa eriti midagi ei teinud kah, oli see selle võrra lihtsam. Jõin kokku ära neli smuutit, ananassi-mango, vaarika-mustika, tomati-köögivilja, mango-banaani.
Väga hull ei olnudki, elasin üle. Seda tomati-köögivilja oma ma natuke pelgasin, sest ma olen see osa inimkonnast, kellele ei meeldi tomatimahl, aga see smuuti oli päris hea, seal oli sees ka paprikat, porgandit, kõrvitsat, basiilikut, tšillit. See oli hea umbes 2/3 pudelit, siis hakkas millegipärast vastu, võib-olla seetõttu, et oli soolane. Ma pole soolaste mullita jookidega üldse harjunud, ükskord ostsin kogemata mullita mineraalvett ja see oli ka päris õudne.
Kaal läks alla selle 1 päevaga 1,1 kg, aga see kaotus ei jää küll püsima.
Järgmine päev maitses toit ülihästi ja oli nii hea tunne, et sai jälle süüa. Kui nüüd Pai smuudidest rääkida, siis need on muidu päris head, vahepalana ja nii, aga siiski üsna vesised. Jah, seal on ka püreesid sees, aga kõik see hea kraam, nagu seemned ja kestad, on puudu. Minu enda tehtud smuutid on küll poole paksemad ja rammusamad.
---
Ostsin endale jõulude paiku uue läpaka. R. aitas välja valida, tellis ära ja käis poes järel ka.
Selle valimisel oli mul kaks põhikriteeriumit:
1) see peab olema kerge, sest mu vana läpakas kaalus umbes tonni
2) sel peab olema töötav wifi-ühendus, sest mu vanal läpakal ei olnud seda mitte. Ma ostsin selle koos kõige uuema Windowsiga (Vista, hahaa) sel hetkel, kui selle jaoks ei olnud veel wifi draivereid tehtud. Kui draiverid tulid, siis ma ei saanud ikka wifit tööle. Lõpuks tuli välja, et mu arvutil ei töötanud ka riistvaraline wifi sisselülitusnupp, seega ma ei teagi, kas arvuti oligi juba algusest peale vigane või mis seal ikkagi valesti oli. Igatahes, nii palju kui ma seda ülikoolis kasutasin, võrgukaabel oli mul alati kaasas. Seal õnneks oli neid võrguauke ka saadaval.
Lõpuks läks vanal läpakal ka aku läbi, seega praegu peab see pidevalt juhtmega seinas olema. Aga ta on juba üle 10 aasta vana ka, seega pole ehk hullu.
Uus läpakas on kerge ja sel on töötav wifi ja see on sinine veel kah. :) Suxu on rahul.
Proovisin läpaka järgi ka, võtsin töösõidule kaasa. Kott läpakaga oli nii kerge, nagu poleks teist ollagi. Aku näitas kokkusaamise algul 5 h, keskel juba 6,5 h. Wifiga ühendus ilusti ära ja sinine oli ka jätkuvalt. Suxu väga rahul.
Jõudsime kohale natuke enne kella kuut, saime hea aknaaluse koha ja tellisime mõlemad hamburgerid, talle juustu oma ja mina võtsin kanaga. Ma tavaliselt burgerit ei söö, sest ma olen selle koha pealt natuke snoob, kuigi ei tohiks olla, sest ma olen ka väga häid burgereid saanud, küll mitte päris kohvikus, aga kodukohvikutes küll. Lihtsalt mul seondub burger MacDonaldsiga ja see ei ole üldse minu tüüpi koht.
Minu burks oli päris hea, aga mitte ka midagi ülierilist, samas tema ütles küll, et see esimene amps burksi oli ta päeva parim hetk. ;) Ma võtsin magustoiduks maasikavahu ka, ta ei võtnud midagi. Õnneks oli see vaht üsna kerge magustoit ja mahtus kõhtu ära, kuigi burger oli päris suur.
Pärast kohvikut jalutasime läbi kesklinna bussi peale. Jõulukuuske kahjuks enam ei olnud, aga jõulutulekesed olid ikka. Näitasin talle ka oma lemmiktuledes puud. See on see seal Kalevi kommipoe kõrval ja R-kioski taga, mis oli üleni pisikestesse tuledesse mässitud, minu meelest nii hullult-hullult ilus. Neid puid on mujal ka ja raudteejaamas olid ka juba eelmisel aastal olemas.
Õhtul kodus mängisime veel lauamängu ka, seega oli tore päev. :)
---
Möödunud laupäeval tegin ma natuke nalja ja otsustasin terve päev mitte midagi süüa. Küll aga juua, nimelt Pai smuutisid. Kuna ma nädalavahetusiti olen hiline ärkaja ja päev otsa eriti midagi ei teinud kah, oli see selle võrra lihtsam. Jõin kokku ära neli smuutit, ananassi-mango, vaarika-mustika, tomati-köögivilja, mango-banaani.
Väga hull ei olnudki, elasin üle. Seda tomati-köögivilja oma ma natuke pelgasin, sest ma olen see osa inimkonnast, kellele ei meeldi tomatimahl, aga see smuuti oli päris hea, seal oli sees ka paprikat, porgandit, kõrvitsat, basiilikut, tšillit. See oli hea umbes 2/3 pudelit, siis hakkas millegipärast vastu, võib-olla seetõttu, et oli soolane. Ma pole soolaste mullita jookidega üldse harjunud, ükskord ostsin kogemata mullita mineraalvett ja see oli ka päris õudne.
Kaal läks alla selle 1 päevaga 1,1 kg, aga see kaotus ei jää küll püsima.
Järgmine päev maitses toit ülihästi ja oli nii hea tunne, et sai jälle süüa. Kui nüüd Pai smuudidest rääkida, siis need on muidu päris head, vahepalana ja nii, aga siiski üsna vesised. Jah, seal on ka püreesid sees, aga kõik see hea kraam, nagu seemned ja kestad, on puudu. Minu enda tehtud smuutid on küll poole paksemad ja rammusamad.
---
Ostsin endale jõulude paiku uue läpaka. R. aitas välja valida, tellis ära ja käis poes järel ka.
Selle valimisel oli mul kaks põhikriteeriumit:
1) see peab olema kerge, sest mu vana läpakas kaalus umbes tonni
2) sel peab olema töötav wifi-ühendus, sest mu vanal läpakal ei olnud seda mitte. Ma ostsin selle koos kõige uuema Windowsiga (Vista, hahaa) sel hetkel, kui selle jaoks ei olnud veel wifi draivereid tehtud. Kui draiverid tulid, siis ma ei saanud ikka wifit tööle. Lõpuks tuli välja, et mu arvutil ei töötanud ka riistvaraline wifi sisselülitusnupp, seega ma ei teagi, kas arvuti oligi juba algusest peale vigane või mis seal ikkagi valesti oli. Igatahes, nii palju kui ma seda ülikoolis kasutasin, võrgukaabel oli mul alati kaasas. Seal õnneks oli neid võrguauke ka saadaval.
Lõpuks läks vanal läpakal ka aku läbi, seega praegu peab see pidevalt juhtmega seinas olema. Aga ta on juba üle 10 aasta vana ka, seega pole ehk hullu.
Uus läpakas on kerge ja sel on töötav wifi ja see on sinine veel kah. :) Suxu on rahul.
Proovisin läpaka järgi ka, võtsin töösõidule kaasa. Kott läpakaga oli nii kerge, nagu poleks teist ollagi. Aku näitas kokkusaamise algul 5 h, keskel juba 6,5 h. Wifiga ühendus ilusti ära ja sinine oli ka jätkuvalt. Suxu väga rahul.
Comments