Skip to main content

mmxix

Taaskord uus aasta. Viimasel ajal tuleb neid kuidagi sagedamini ette kui varasemalt. Alles oli üks aastavahetus ja nüüd on jälle. Mnjah. Lisaks oli mul vana-aasta õhtul tõsiselt meh-tunne peal. No lõppeb üks aasta ja algab teine, mis selles ikka nii erilist on. Õnneks suutsin end keskööks ikka rohkem elevile ajada ja jooksin muudkui ühest toast teise rakette vaatama ja siis kobisin rõdule säraküünlaid säratama. 

Peale seda kui ma olin FB's sõna võtnud teemal, et uusaastalubadused ei ole mõttetud, tuleb lihtsalt anda õigeid lubadusi, siis vaatasin üle oma 2018. a. lubadused ja tuli välja, et need olid küll täitsa valed. Kus olid lubadused, et käi palju teatris, käi reisul, loe raamatuid, ole tore?! Ma kohe ütlen kus. Üle-eelmiste aastate juures. Noneh, eks ole.

Igatahes, siit nad tulevad:

2018 aasta lubadused

* ära ole õhtuti liiga kaua tööl - olin. Kuigi ma ikka mitu korda otsustasin, et lähen hiljemalt kell 6 ära, siis ikkagi olin. Ma süüdistan igatahes kolleege. Kui nemad kõik varakult jalga laseksid, siis ega mina ka sinna üksinda ei jääks. Aga nad on ka sellised workaholicud, et mõnikord tundub lausa imelik õigel ajal ära tulla. Küll aga jõuan ma nüüd regulaarselt hommikul veidi hiljem kohale, umbes 9:20, saan kauem magada ja ei tunne enam peaaegu üldse süümekaid selle pärast.

* ole õhtuti veidi vähem arvutis - hmm, ma esimese hooga mõtlesin, et ei, aga võib-olla olin kah. See-eest olin jälle kauem telekas. Et siis ega ma siin õhtuti pärast tööd midagi mõistlikumat ei teinud, kui istusin arvutis, vaatasin telekat ja sõin. Suvel ja ilusal ajal ning 2018 aastal oli seda ilusat aega tegelikult väga palju, käisin ikka jalutamas ka ja sõin väljas ja nautisin ilusat ilma. Jessas, aasta tundub nii lühike, aga eelmine suvi, mis oli ju pikk ja kuum ja mõnus tundub sellegipoolest olevat nii ammu aega tagasi. Isegi septembri alguses oli veel palav, siis kui see sügisene maarjalaat on. Mäletan, et ootasin peatuses bussi ja päike paistis ja nii palav oli, et mul korraks tuli isegi mõte, et nüüd võiks talv tulla. Tegelikult ma ikkagi eelistan sooja ja päikest. 

* kuula muusikat - muusikat ma kindlasti kuulasin, aga pigem mitte nii nagu selle punkti all mõeldud oli. Ehk ma ei läinud oma tuppa, pannud muusikat mängima, heitnud voodile ja veetnud järgmised u 45 minutit pikutades ja muusikat kuulates rohkem kui paar korda aasta jooksul (kui sedagi). Ma olen kuidagi rahutuks muutunud. Pigem vaatan telekat või istun arvutis ja loen blogisid, kui kuulan muusikat, sirutan selga ja mõtlen oma mõtteid. Aga muul ajal olen ikka muusikat kuulanud ja paaril kontserdil käisin ka. :) 

* käi joogas - ei käinud. Mõtlesin küll minna, aga laiskus ja pisut ebasobivad ajad tulid vahele. Enamjaolt laiskus. Aasta I pool läks sellegipoolest üsna kenasti, aga kuskil augustist novembrini suutsin ma 4 kg kaalus juurde võtta. Kui ma nüüd riiete ja täis kõhuga kaalule astun, siis tulemus ületab seda mitte-eriti-maagilist arvu, mida see teps mitte ületada ei tohiks, minu arvates. Seega ma nüüd üritan seda numbrit natuke väiksemaks saada, teen kord nädalas võimlemisharjutusi ja jätan mõnikord mõne kommi söömata. Või umbes nii. 

* tegele Tead Küll Millega - jah, vähemalt siis kui see Tead Küll Mis ikka on see Tean Küll Mis, mis ma arvan, et see on. Siis jah, sellega sai küll tegeletud.

---
Aasta kokkuvõte
Palusin ka R-t kirjeldada läinud aastat viie (märk)sõnaga. Tema vastus oli: See, oli, täitsa, ok, aasta. Ma mõtlesin tegelikult küll midagi muud, aga rohkemat ma temast kätte ei saanud. Siis tuli meil hoopis pisike vaidlus, kuna ma käisin reisil ilma temata, sest tema ju ei taha välismaale reisida. 

Igatahes, minu märksõnad lõppenud aasta kohta:

imeliselt kena ja kuum suvi - täitsa lõpp milline suvi. Juba kuskil aprilli lõpus läks soojaks, mais läks kuumaks, juuni lõpupoole oli korraks natuke kahtlane, aga siis läks jälle kuumaks ja ilus ilm püsis umbes septembri keskpaigani. Mulle meeldib kuumus ja päike ja leitsak, seega oli tõsiselt super suvi. Ma jäin selle suvega väga-väga-väga rahule. 

kaks toredat reisi - ma pole kunagi varem ühel aastal kahte välismaareisi teinud, aga sel aastal sai see siiski teoks, uskumatu nagu see ka poleks. Juunis, siis kui siin korraks ilm jahedaks läks, käisime emaga Viinis ja oktoobris, kui siin ilm sügiseks läks, käisime soojal ja päikeselisel Küprosel.

palju tööd - kusjuures, ma ei saa öelda, et oli nüüd kreizim kui mõni varasem aasta, aga kas oli kuidagi ühtlaselt kreizi - mitte nii, et mingid kuud on väga kreizi ja siis ülejäänud aeg on oki - või ma hakkan lihtsalt sellest kiirustamisest ära väsima. Juulis oli tõesti veidi rahulikum aeg. Aga enne ja pärast seda oli jälle mingi jura. 

jalutuskäigud jäätisega - mingil hetkel aprilli lõpus või mai alguses tekkis meil vanematega selline teema, et nad tulid peale tööd mulle vastu, siis ostsime Toome poest jäätised, läksime Toomemäele neid sööma ja pärast jalutasime kuhugi bussi peale. Tegime seda nii kaua, kuni ilmad läksid nii kuumaks, et jäätis seda 5 minutilist jalutuskäiku enam üle ei oleks elanud. ;) Siis jalutasime niisama või käisime kohvikutes. 

Teatris sai ka päris palju käidud. 

Oli tore ja mõnus aasta, suvi oli pikk ja kuum ja ilus, käisin kahel välismaa reisil ja kodumaal nautisin niisama soojust ja suve. Tore oli.   

Comments

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...