Skip to main content

sõbrapäev ja teater ja maitsev tartu

Nüüd, kus mees on ära kiidetud, saab muudest asjadest ka rääkida. Näiteks Sõbrapäevast. Seda tähistasime mõnusalt kodus üks päev hiljem, reede õhtul siis. Tellisin Sheriff Saloonist toitu (kaks burksi ja ühe salati), poest olin juba eelmine päev ostnud südamekujulisi koogikesi. 

Panin siis küünlad põlema, muusika mängima ja sõime koos õhtust. Aga enne seda vahetasime komme. Ma kinkisin talle kommi ja ühe pisikese pehme kutsu-mänguasja ja helendavad pulgad, tema kinkis mulle kommi ja ühe rongimängu ja lisaks peaks mulle veel miskit varsti postkasti potsatama. 

Seejärel sõime koos burksi. Ma loodan, et ma hakkan üle saama oma burksi eelarvamusest, igatahes oli see väga hea juustuburger ja mul on plaanis seda ka edaspidi tellida, kas siis koju või kohapeal. Viimati seal deidil käies tellisin hoopis kanaburgeri, mis ei olnud üldse nii hea. R sõi ka juustuburgerit, aga XXL-i ja lisaks olid tal friikad, minul bataadipulgad. Kanasalat jäi maitse poolest viimasele kohale, sest kana oli natuke kuiv ja avokaado pisut toores, aga järgmisel hommikul sõin selle siiski hea meelega ära koos südamekujulise šokolaadikoogiga, mis oli ka hea ja mõru. 

Laupäeval läksime emaga koos kohvikusse ja teatrisse. Kuna etendus oli Väikses Majas, läksime Aparaaditehase kohvikusse Trikster Tihane. Polnud seal varem käinud. Miljöö ei olnud ehk just kõige hubasem, kuigi väga hull nüüd ka ei olnud, aga toidud olid head. Mina sõin kitsejuustusalatit, ema koorest kanapastat. Magustoiduks võtsime kahe peale mascarpone kamavahu ja mina võtsin joogiks ka greibi-maasika mokteili (alkoholivaba kokteil). Emale toodi niisama jõhvikavett. 

Teatris vaatasime Ingmar Bergmani draamat "Persona". See oli huvitav ja natuke müstiline, kuigi vahepeal oli muusika nii kõva, et kõrvadel hakkas valus. Etendus ise oli päris lühike, 1 h 45 min ja ühes vaatuses.

Veebruaris on ka jälle Maitsev Tartu platsis, ehk siis teatud kohvikud-restoranid pakuvad kolmekäigulist õhtusööki 21 euri eest. Kohe veebruari alguses, esimesel reedel, oli meil vanematega plaanis minna seda kuhugi sööma, olime kolm kohta välja valinud, aga lauda polnud kinni pannud. Seega käisime siis need kõik kolm kohta läbi, mis olid täis broneeritud või lihtsalt täis ning maadusime hoopis Revalis, kus sõime oma vanu lemmikuid. 

Möödunud reedeks panime laua kinni Polposse ja käisime koos emaga, sest isal on nohu. Vend hirmutas meid, et see on jube peen koht, aga ei olnud, vähemalt inimesed ei olnud seal küll jube peened, mitmed olid teksapükstes ja kampsunites. Koht ise oli päris hubane ja toit oli hea ja ilus, kuigi pearoog oli minu meelest vähemalt 3x suurem, kui oleks pidanud olema.

Täna käisin vanemate juures koos EV 101 tähistamas, nüüd puhkan kodus vaikselt uueks töönädalaks välja. ;)

Comments

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (...