Eile käisime emaga koos teatris, esimest korda siis sel hooajal. Vaatasime Väikeses Majas draamat "Pikk päevatee kaob öösse". Eks see selline parajalt masendav lugu oli, aga mul oli nii hea meel jälle teatris olla, et mind see masendada ei suutnud. Huvitav oli ja lavakujundus meeldis ja näitlejad mängisid hästi ja seega oli tore. Onutütar mängis seal ka ja talle viisime ka lilli. Järgmine etendus on kusjuures juba järgmisel laupäeval, peale seda tuleb natuke pikem paus; üldiselt on siis üks etendus kuus.
Eelmisel kolmapäeval oli mu vanematel 50. pulmaaastapäev. Tähistasime seda ka väikestviisi - hommikul läksime tartlastega läbi ja viisime tordi ja siis kohvitasime umbes ühe tunnikese, õhtul läksime koos JOPi sööma. See oli päris mõnus koht ja toidud olid ka maitsvad ja sinna tulid ka mõned tallinlased kohale, õde ja õepoeg ja teise õe tütar. Seega sai koos istutud ja juttu aetud.
Üle-eelmisel reedel oli jälle töö juures väike istumine, söömine ja lauamänguõhtu. Mina mängisin igatahes õhtu otsa Müsteeriumit, see oli nii lahe, nagu Dixit, aga veel lahedam. See on koostöömäng, kus üks mängija on kummitus ja annab kaartide abil vihjeid ning ülejäänud peavad siis vihjete abil ära mõistatama, kes, kus ja millega ta mättasse lõi. No praegu tundub see igatahes lahedam kui Dixit, kuna on uus ja huvitav. Mõnes mõttes on Dixit jälle põnevam, kuna seal saavad kõik nö vihjete andja rollis olla.
Muud uudist väga ei olegi. Nüüd keerati kella, seega õhtud on veel pimedamad kui enne ja tõenäoliselt ma enam valges koju tulla ei jõua. Ilm läheb ka jahedamaks ja järgmiseks nädalaks lubatakse ka lund. Seega saapad jalga ja kindad kätte.
Eelmisel kolmapäeval oli mu vanematel 50. pulmaaastapäev. Tähistasime seda ka väikestviisi - hommikul läksime tartlastega läbi ja viisime tordi ja siis kohvitasime umbes ühe tunnikese, õhtul läksime koos JOPi sööma. See oli päris mõnus koht ja toidud olid ka maitsvad ja sinna tulid ka mõned tallinlased kohale, õde ja õepoeg ja teise õe tütar. Seega sai koos istutud ja juttu aetud.
Üle-eelmisel reedel oli jälle töö juures väike istumine, söömine ja lauamänguõhtu. Mina mängisin igatahes õhtu otsa Müsteeriumit, see oli nii lahe, nagu Dixit, aga veel lahedam. See on koostöömäng, kus üks mängija on kummitus ja annab kaartide abil vihjeid ning ülejäänud peavad siis vihjete abil ära mõistatama, kes, kus ja millega ta mättasse lõi. No praegu tundub see igatahes lahedam kui Dixit, kuna on uus ja huvitav. Mõnes mõttes on Dixit jälle põnevam, kuna seal saavad kõik nö vihjete andja rollis olla.
Muud uudist väga ei olegi. Nüüd keerati kella, seega õhtud on veel pimedamad kui enne ja tõenäoliselt ma enam valges koju tulla ei jõua. Ilm läheb ka jahedamaks ja järgmiseks nädalaks lubatakse ka lund. Seega saapad jalga ja kindad kätte.
Comments