Nonii, selleks korraks on siis jõulud läbi ja natuke tühi tunne on sees, mis sest, et aastavahetus veel ees. Ikkagi, terve detsember ja natuke ennegi sai neid jõule oodatud ja nüüd on need läbi. Pikk talv on veel ees. Kuigi jah, lund praegu veel ei ole ja temperatuur ka siin jõulude ajal oli plussis, praegu on väike miinus. Seega pigem selline sügisene tunne.
Minu poolest võiks nii ka jääda, sest kõndida on parem, kui ei ole libe, aga samas ei ole mul ka korraliku lume vastu midagi, selline mis tuleb ja jääb mõneks ajaks ilusti maha ja kui veel päike ka välja tuleks...
Kuna jõulupühad sobitusid sel aastal nii kenasti keset nädalat, siis sain töölt vabaks ka esmaspäeva (lühendatud tööpäev) ja reede (täispikk tööpäev). Kokku seega 9 vaba päeva, minipuhkus lausa. Väga tore on see puhkus olnud, midagi erilist ma teinud ei ole, ainult puhanud. Kolmel jõulupühal käisin ka vanemate pool, esimesel päeval olime kolmekesi, järgmistel päevadel tuli ka õde oma perega ja kolmandal ka vend ja vennanaine.
Eile pidasime kahekesi koos R-ga oma aastapäevakest, tellisime burksi ja mängisime uut lauamängu, mis ta mulle jõuluks kinkis - koostöömäng Pandemic. Kuna me muid mänge mängides läheme mõnikord tülli, sest ma olen väga vilets kaotaja ja R. kah mõnikord mossitab natuke (kuigi vähem kui mina), siis mõtlesin, et oleks tore vahelduseks ka nii mängida, et saame mõlemad võita. Ja võitsime ka, kuigi me tegime tahtmatult natuke "sohki" ka, kuna ei saanud päris kohe kõikidele reeglitele pihta. Igal juhul mulle see mäng meeldis ja võiks täna uuesti mängida.
Detsembri keskel oli meil sõpsidega jõulupidu ka. Jagasime omavahel natuke kingitusi ka. Mulle tegelikult väga meeldib kingitusi teha (ja saada). Tegin seekord ka kaardid ise. Perekonnale ja sugulastele meisterdasin samuti jõulukaardid ja sümboolse kingitusena pakikese teed (seda ei teinud ise). Ainult emale-isale ja R-le tegin suuremad kingid ja vastupidi ka. Osadele inimestele lihtsalt ei oska midagi suuremat kinkida, sest neil on niikuinii endal kõik juba olemas. R-le kinkisin samasuguse pulsikella/sammulugeja nagu mul endal on, ainult et musta värvi rihmaga (mul on valge).
Ega kingitusi ei pea jah tegema, aga ikkagi tore on neid teha, kui see just selliseks kohustuseks ei muutu, et sa päev enne jõule mööda poode ringi tormad ja kuskilt midagi sobivat ei leia. Ma mõnes mõttes magasin ka sel aastal selle õige aja maha, muidu oleks võib-olla sugulastele ka midagi rohkemat kinkinud, aga ikka ka sellises omas stiilis, et midagi söödavat ja maha pestavat ja ära tarbitavat. Samas nemad tegid ka pigem sümboolseid kinke, seega selles mõttes oli isegi hea, et nii läks, muidu oleks keegi ehk end halvasti tundnud. Ja ma sain kingitusi ikkagi teha ka, seega mul ka hea meel.
Muidu istusime koos jõululauas ja ajasime juttu ja oli tore. 24-ndal tegime veel koos emaga piparkooke ja kaunistasime ära ja tegime järgmiseks päevaks kõikidele piparkoogist nimesildid, mille järgi siis said inimesed laua äärde istuma paigutatud.
Meie kuusk tuli sel aastal üsna hilja kapi otsast alla, alles 4. advendi paiku. Aga ega ta niipea kapi otsa tagasi ei lähe ka. Vanemad ostsin sel aastal endale ka petukuuse, aga sellise päris kenakese. Meie oma on ka jätkuvalt kenake.
Detsembri keskel käisime veel korra emaga teatris ka, vaatamas draamat "Faehlmann". See oli täitsa huvitav ja selline natuke müstiline ka. Ja 30.11. käisime Toomemäel TÜ aastapäeva laser-valgusshow'd vaatamas, see oli ka äge.
Täna siis toimetan natuke kodus ja olen õnnelik, et homme ei pea tööle minema. Kuigi ülehomme juba peab, aga siis on ka üks tööpäev ja üks lühendatud päev ja siis on jälle vaba päev. Ning reedel on meil tööjõulupidu ka.
Ma natuke muretsen oma draakonipuu pärast, ta siin muudkui kukutab lehti maha. Ma ei teagi nüüd, kas see on normaalne, või talle ei meeldi midagi. Üks orhidee tema kõrval teeb samamoodi - äkki nad ei saa omavahel läbi? Nihutasin nende potte natuke rohkem teineteisest eemale. Teised taimed (kaks orhideed, kalanhoe ja minu nunnu aaloe) tunduvad paremas tujus olevat.
Minu poolest võiks nii ka jääda, sest kõndida on parem, kui ei ole libe, aga samas ei ole mul ka korraliku lume vastu midagi, selline mis tuleb ja jääb mõneks ajaks ilusti maha ja kui veel päike ka välja tuleks...
Kuna jõulupühad sobitusid sel aastal nii kenasti keset nädalat, siis sain töölt vabaks ka esmaspäeva (lühendatud tööpäev) ja reede (täispikk tööpäev). Kokku seega 9 vaba päeva, minipuhkus lausa. Väga tore on see puhkus olnud, midagi erilist ma teinud ei ole, ainult puhanud. Kolmel jõulupühal käisin ka vanemate pool, esimesel päeval olime kolmekesi, järgmistel päevadel tuli ka õde oma perega ja kolmandal ka vend ja vennanaine.
Eile pidasime kahekesi koos R-ga oma aastapäevakest, tellisime burksi ja mängisime uut lauamängu, mis ta mulle jõuluks kinkis - koostöömäng Pandemic. Kuna me muid mänge mängides läheme mõnikord tülli, sest ma olen väga vilets kaotaja ja R. kah mõnikord mossitab natuke (kuigi vähem kui mina), siis mõtlesin, et oleks tore vahelduseks ka nii mängida, et saame mõlemad võita. Ja võitsime ka, kuigi me tegime tahtmatult natuke "sohki" ka, kuna ei saanud päris kohe kõikidele reeglitele pihta. Igal juhul mulle see mäng meeldis ja võiks täna uuesti mängida.
Detsembri keskel oli meil sõpsidega jõulupidu ka. Jagasime omavahel natuke kingitusi ka. Mulle tegelikult väga meeldib kingitusi teha (ja saada). Tegin seekord ka kaardid ise. Perekonnale ja sugulastele meisterdasin samuti jõulukaardid ja sümboolse kingitusena pakikese teed (seda ei teinud ise). Ainult emale-isale ja R-le tegin suuremad kingid ja vastupidi ka. Osadele inimestele lihtsalt ei oska midagi suuremat kinkida, sest neil on niikuinii endal kõik juba olemas. R-le kinkisin samasuguse pulsikella/sammulugeja nagu mul endal on, ainult et musta värvi rihmaga (mul on valge).
Ega kingitusi ei pea jah tegema, aga ikkagi tore on neid teha, kui see just selliseks kohustuseks ei muutu, et sa päev enne jõule mööda poode ringi tormad ja kuskilt midagi sobivat ei leia. Ma mõnes mõttes magasin ka sel aastal selle õige aja maha, muidu oleks võib-olla sugulastele ka midagi rohkemat kinkinud, aga ikka ka sellises omas stiilis, et midagi söödavat ja maha pestavat ja ära tarbitavat. Samas nemad tegid ka pigem sümboolseid kinke, seega selles mõttes oli isegi hea, et nii läks, muidu oleks keegi ehk end halvasti tundnud. Ja ma sain kingitusi ikkagi teha ka, seega mul ka hea meel.
Muidu istusime koos jõululauas ja ajasime juttu ja oli tore. 24-ndal tegime veel koos emaga piparkooke ja kaunistasime ära ja tegime järgmiseks päevaks kõikidele piparkoogist nimesildid, mille järgi siis said inimesed laua äärde istuma paigutatud.
Meie kuusk tuli sel aastal üsna hilja kapi otsast alla, alles 4. advendi paiku. Aga ega ta niipea kapi otsa tagasi ei lähe ka. Vanemad ostsin sel aastal endale ka petukuuse, aga sellise päris kenakese. Meie oma on ka jätkuvalt kenake.
Linnukesed kuuse otsas |
Detsembri keskel käisime veel korra emaga teatris ka, vaatamas draamat "Faehlmann". See oli täitsa huvitav ja selline natuke müstiline ka. Ja 30.11. käisime Toomemäel TÜ aastapäeva laser-valgusshow'd vaatamas, see oli ka äge.
Täna siis toimetan natuke kodus ja olen õnnelik, et homme ei pea tööle minema. Kuigi ülehomme juba peab, aga siis on ka üks tööpäev ja üks lühendatud päev ja siis on jälle vaba päev. Ning reedel on meil tööjõulupidu ka.
Ma natuke muretsen oma draakonipuu pärast, ta siin muudkui kukutab lehti maha. Ma ei teagi nüüd, kas see on normaalne, või talle ei meeldi midagi. Üks orhidee tema kõrval teeb samamoodi - äkki nad ei saa omavahel läbi? Nihutasin nende potte natuke rohkem teineteisest eemale. Teised taimed (kaks orhideed, kalanhoe ja minu nunnu aaloe) tunduvad paremas tujus olevat.
Comments