Skip to main content

Poldark

Lõpetasin just viienda raamatu lugemise ja viienda hooaja vaatamise, kuid film on raamatust kõvasti ees. Viienda raamatu lõpp on kuskil kolmanda hooaja keskel. Äge on niimoodi korraga vaadata filmi ja lugeda raamatuid. Ja kui mõni teinekord ma ei tahaks filmis ette ära näha, mis raamatus toimuma hakkab, siis seekord see täitsa meeldib mulle. Kuna ma nägin filmi enne, kui ma raamatuid üldse lugema hakkasin, siis on kõik tegelaskujud niikuinii juba filmi poolt nö ette antud ja pole seda probleemi, et näitleja filmis on hoopis teistsugune, kui mina oma peas teda ette olen kujutanud. 

Lisaks meeldib mulle ka see, et ma tean, mis juhtuma hakkab, kuna mul on niikuinii küljes selline (halb?) komme raamatuid ette lugeda, nt keerata lihtsalt paarkümmend lehte edasi ja vaadata, mis saama hakkab. Pärast ma tulen küll tagasi ja loen vahepealse osa ka ära. Nüüd seda probleemi ei ole. Ma tean (peaaegu) täpselt, mis juhtuma hakkab, kes ellu jääb, kes ära sureb jne, seega saan rahulikult raamatut omas tempos lugeda. 

Räägin nüüd ka sisulistest erinevustest raamatu ja filmi vahel. Pean tõdema, et suuri erinevusi ei ole palju. Seda ma vist juba mainisin, et naispeategelaste juuksevärvid on sassi läinud, aga siinkohal lisan, et mina lugesin selle alles vist kolmandast raamatust selgelt välja, et Elizabeth oli blond (filmis on ta brünett). Demelza kohta öeldi raamatus juba üsna alguses, et tal on dark hair (filmis on ta punapea) ja raamatus on hoopis Caroline punapea (filmis jälle blond). Seega kõik juuksevärvid on olemas, lihtsalt vales peas. :D Meeste juuksevärvid on ka minu meelest natuke sassis, nad on filmis liiga blondid.  

Aga kui välimus kõrvale jätta ja rääkida sisust, siis isikuomaduste ja käitumise poolest on kõik tegelased ikkagi päris täppi (head näitlejad). Võib-olla peategelane Demelza on filmis natukene üle võlli keeratud, aga kui sedagi, siis ainult natukene. Raamatus ta näiteks ei andnud oma mehele kõrvakiilu. :P 

Selliseid dramaatilisi ja romantilisi stseene oli filmi natuke juurde lisatud küll. Näiteks raamatus pidi naine oma jõududega kaldale jõudma, kui ta paadis sünnitama hakkas, aga filmis jõudis mees täpselt õigel hetkel kohale. 

Neljanda raamatu ja vist teise hooaja lõpus oli üks natuke suurem erinevus. Raamatus läks meespeategelane oma vihavaenlase juurde ja ütles talle, et kui ta korralikult ei käitu, siis ta ässitab talle vihase rahvahulga kallale (ega ta seda küll tõenäoliselt teinud ei oleks, aga ähvardada ta oskab). Filmis tekkis vihane rahvahulk ilma temapoolse ässitamiseta ja pigem läks ta seda laiali ajama. Ta naine oli ka seal ja taaskord oli üks väga aww! romantiline-dramaatiline stseen. Kusjuures, eilse filmi lõpus oli jälle midagi sarnast, kus Demelza väga kangelaslikult oma mehe ära päästis - ma nüüd mõtlen, et huvitav, kas raamatus üldse midagi sellist juhtus või oli see kunstiline liialdus. Aga eks ma kunagi loen, sinnani on veel päris mitu raamatut aega. 

Teine suurem erinevus oli just selles viiendas raamatus, kus filmis tapeti ära hoopis teine tegelane. Ma alguses hakkasin juba arvama, et äkki ma sain ise valesti aru, aga ei... raamatus suri mingi tüüp, kes ei olnud abielus ja kellest pea kellelgi eriti kahju ei olnud... filmis suri mees, kel oli naine ja kaks last ja kes oli pisut suurema rolliga tegelane ka.

Niipalju siis erinevustest. Üldiselt on need ikkagi mõistuse piires ja ma olen isegi pigem nende poolt kui vastu, sest need filmi dramaatilised-romantilised lisatud stseenid on päris ägedad. 

Järgmine raamat on mul juba ostetud (rohkem ei ole, nood pean ehk tellima, sest poes ei ole, aga vbl mingil hetkel tuleb jälle) ja ma ootan seda väga, sest see on nüüd see koht filmis, mis jäi mulle natukene segaseks ja tore oleks lugeda pikemat seletust/kirjeldust, et kuidas see ikkagi niimoodi juhtus. 

Üldiselt olen väga rahul nii raamatute kui ka filmiga. :) Vaatasin isegi kaardilt järgi, kus see Cornwall täpselt asub ja mõned raamatus märgitud asulad leidsin ka kaardilt ülesse. Nt London. :D Või nt Truro. 

Raamatuid on kokku 12, seega mul seda lugemist veel jätkub mõneks ajaks. Riiuliruumi jätkub õnneks ka. :)

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...