Epistole

... blogida, kui ma seda veel sel aastal teha tahan. Aasta kokkuvõte jääb järgmisesse, sest aasta pole veel läbi. Ja ma kavatsen homme hullult seltskondlik olla. ;) Järgmiseks aastaks on ka paar mõtet varuks, mõned üsna selgepiirilised. Ma piilusin just hiljuti oma selle aasta resolutsioone, mis tegelikult olid küll eelmise aasta omad, tuli välja, kui ma kulmu kortsutasin ja püüdsin meelde tuletada, et kas ma tõesti lõpetasin ülikooli sel aastal. Ei lõpetanud. Palju lund on. (Daaa!) Aga tegelikult kah, täitsa hanged kohe. Mulle hakkab tunduma, et seda on isegi rohkem kui eelmisel talvel. Peaks kelgutama minema. Või lõunasse lendama. (Või lõunal kelgutama minema?) Ma tean. Ma olen nii naljakas. *kõk-kõk-kõk*

Järjekordne sügavamõttelisus rubriigist Miks naistel habet pole . Miks on naeratamine = hammaste paljastamine sõbralikkust väljendav žest? Kas see on nii, et grr! Vaata millised hambad mul on! Sa ei taha minu vaenlane olla! Või hoopis täpselt vastupidi, vaata, mul ei ole üldse hambaid, võrreldes näiteks ürgtiigriga, mind pole mõtet oda otsa torgata. Jah, pigem see. Ning ürgtiigrid ei naerata üldse, nad on välja surnud.

Tantsusaade ON lahe. Tantsimisoskus tantsimisoskuseks, aga neid koreograafiaid on lihtsalt lust vaadata. Kuigi nemad muidugi tantsivad ka hästi, see on ikkagi juba finaal.

. laadima 55 : .laadida, laadin > (tulemuseks on laadung, last) ; info ressurssi kasutuskohta viima . ▪ Laadib vagunit, kaupa vagunisse v koormasse . Maha, peale, täis, tühjaks, välja, ümber laadima . info: üles, alla laadima . Laev on täis laaditud , vrd täis laaditud = täis˖laaditud laev täislastis laev . laadima 57 : .laadida, laen > (tulemuseks on laeng, laetud olek) . ▪ Laeb püssi . Aku laeb, on pandud laadima , akut laetakse . Laeb piipu (topib) . Laetud püss Seega faile laaditakse, mitte ei laeta. Ma nüüd ei tea, kui oluline see teave teile on, aga mul läks teda küll vaja.

Ma ostsin endale uue mütsi! Kõrvadega! Ma olen sellist mütsi juba tükk aega tahtnud, ehk kõik need paar külma päeva, kui ma avastasin, et ma saan oma vana mütsi kõrvadele tõmmata küll, aga sel juhul peaks mul mütsi läbistav pilk kah olema. ;) Üüü! Mü müts, mü käunis üüs müts! :)

Mina kuulun sinna koolkonda. Ma võin olla suures saalis, kus on riiulid maast laeni, nii kaugele kui silm ulatub, kõik raamatuid täis... oijah, unistada ju võib. Mul on lauaalune raamatuid täis. See, kuhu lähevad need raamatud, mida ma parajasti loen. Hetkel on mul seal Potter, kaks Twilighti, üks Woolf, üks Papu raamat ja Rootsi novell. Ja siis on mul teises toas laual raamat, mida lugeda, ja riiulis mitu raamatut, mida lugeda, nii mõnigi jälle Papu oma. Nii et mul ei ole puudu raamatutest, mida lugeda. Aga kui ma juba gravitateerun Apollosse - peaaegu oleks bussist maha jäänud - ja seal on soodukas... :) :) :) Raamatuid ei ole kunagi liiga palju.

Mul tuli meelde, mis ma eelmisel nädalal korda saatsin. Ma õppisin Ilmuma, tõin pimeduse maa peale ja siis veel midagi, mis mul meelde ei tulnud. Aga jah, ma oskan nüüd Ilmuda. Küsige emalt, kui mind ei usu. Üks hetk rääkis ta minuga msn-is, järgmisel helistasin ma alt ukse tagant kella. Ja siis veel ise imestasin, miks ema küsis, kas ma olen ukse taga. Ja siis ühel päeval tahtsin ma hambaid pesta. Tundub piisavalt süütu, eks? Ja ma tahtsin tule ka põlema panna, millegipärast arvates, et siis on lihtsam, kui ma näen hambaharja ja -pastat. Mina vajutasin lülitit, pirn tegi pauh!, korgid tegid plõks! ja pimedus langes maa peale. Okei, hämarus, hommik oli siiski. Hmm, huvitav, mida ma veel tegin?

õues, mis tähendab loomulikult seda, et toas oli külm. Sõrmed klõbisesid jäätunult vastu klaviatuuri. Aga kui välisuksest välja astusin, siis tabas mind pahvak sooja õhku. Enne seda tabas mind välisuks, sest ma suutsin uue mati taha koperdada ja ilusti vastu ust lennata. Aga õues oli soe! Ja meie poes olid siniste tulukestega jõulukuused!

Aeg, nagu me kõik teame, lendab naerukajaka tiivul. Ja tundub, et naerukajakas on hoo jälle sisse saanud. Kuhu aeg nõnda küll kiirustab, mõtlesin ma. Ja siis ma mõtlesin, et äkki ta hoopis põgeneb. Kes ajab aega taga? Ma mäletan, kuidas ma ükskord kuulasin Queen i ja lasin Papul arvata, mis lugu. Ja Papu, kes alati kõva häälega kuulutab, et talle ei meeldi arvata, oli nähtavasti eriti imelikus tujus, sest ta arvaski. Mul sai üks laul läbi ja algas teine ja Papu ikka arvas. Ja siis tuli kolmas laul ja Papu ikka arvas. Minu meelest ta ei arvanudki õigesti ära. Oh, olid ajad, olid ajad. Ja nüüd järjekordne tiiofthöwiik ehk nädala tee, selleks on Teekanne Energy Refresh . Kollases pakis. Rohelises pakis Stomach Smoother on ka hea, aga mulle meeldib vist kollane isegi rohkem, natuke vürtsikam. Mõlemad sisaldavad muuseas lagritsat, seepärast nad nii head ongi. Kes tahab Soome minna ja mulle lagritsa-vaarika nätsu tuua? Minu targas raamatus on näts täitsa olemas, ta tähendab umbes sama mis n...

Minu poolest võivad teismelised poisid edasi halada, et nemad ei ole vampiirid ega libahundid, aga mina olen küll Bella mis Bella. Täna ma näiteks veristasin end salatiga. Jah. Ei, mitte salati tegemisega, sellest ma saaksin aru, vaid salati ostmisega. Ostsin Nurme vinegretti - hää salat. Lindile kaupa ladudes avastasin, et salatikarbi kaas on lahti. Hakkasin mina seda peale sättima ja siis jõnksatas kassalint edasi ja salatikarbi kaas lupsti läbi minu sõrme. Valus ei olnud. Ja ühtegi vampiiri ka läheduses mitte. ;)

Ma oleksin täna laiskusepäeva tahtnud võtta. Ärkasin üles, mõtlesin eiviitsi-eiviitsi-eiviitsi tõusta. Tõusin, mõtlesin eiviitsi-eiviitsi-eiviitsi tööle minna, läksin tööle, mõtlesin eiviitsi-eiviitsi-eiviitsi tööd teha. Edasi läks paremaks. Siis kui mul enam polnud mahti mõelda, mida kõike ma teha ei viitsi.

Ohjah, kuis võib üks nädalavahetus mööduda nii kiiresti, eriti kui tas sisaldub veel üks tund rohkem kui tavaliselt. Alles oli reede õhtu! Tegelikult ma tean küll. See on kuidagi seotud sellega, et ma magasin terve laupäeva. Mulle meeldivad raamatud, mis viivad mind kuhugi mujale. Muidugi, enamik raamatuid teeb seda. Mulle meeldib see universumite, maailmade, reaalsuste vahetumise hetk, kui sa paned raamatu käest ja taipad korraga, et sa oled hoopis teises kohas. Ja mõnikord, kui sa oled tõeliselt süvenenud raamatumaailma, siis sul kulub selleks terve hetk, ja alguses tundub sulle, et sa oled täitsa vales kohas, ning alles siis korraga taipad, mis on sinu maailm ja mis mitte. Unenägudega on ka nii. Vat see üks hetk seal kahe maailma vahepeal, see on midagi... erilist. Ma ostsin uue hea tee. Dilmah Peppermint & English Toffee , sinises kuubikujulises pakis. Must tee, meenutab natuke Lady Silverit. Hetke lemmik. Ma kunagi mõtlesin, et Oraval on see aasta ilus sünnipäevakuupäev. Alles...

Lumi on väga lahe, kui ta sulle parajasti silma ei tuiska.

Kui ma esmaspäeval koju tulin, oli pime. Kui ma teisipäeval koju tulin, oli külm. Kui ma kolmapäeval koju tulin, oli pime ja külm. Seega ma teadsin ette, et täna on pime, külm ja märg. Seetõttu ma panin sooja jope selga ja tulin varakult tulema. Märg oli ikka. Oktoober on see kuu, mille ma tavaliselt ära unustan. Mul on uus lemmiksõna. Videviklik. Ehk kasutades seda lauses, Kui ma koju tulin, oli videviklik valgus . Hea sõna. Riimub-piimub piklikuga. Ja Pickwickuga. Samas videvikjas riimuks jälle takjasega, aga mulle meeldib videviklik ikkagi rohkem. :) Teeme polli!

Uudisenupuke väitis, et täna ei ole palju abiellujaid. Ma ka ei abiellu täna. Lihtsalt mainin. Ja sulg mul samuti ei jookse. Näpud ei libise, kuigi pole enam sugugi nii külm kui poolteist nädalat tagasi. Hea mõnus soe on. Toas vähemalt. See kõik algas täpselt nädal tagasi, kui kõige pealt mul radikas susises nii, et ma hakkasin juba arvama, et ta plahvatab, siis kolises tükk aega ja lõpuks hakkas tilkuma. Aga tegelikult tähendas see kõik seda, et küte keerati sisse ja ma ei peagi enam kolme kampsuni ja ühe tekiga ringi käima ning sõrmedeta kinnastega klaviatuuril klõbistama ning aeg-ajalt teetassiga sõrmi lahti sulatama. Kuigi teed joon ma jätkuvalt. Ma ostsin jälle seebi. Kitsepiima, valge savi ja melissiga. Saviseep pidavat peanahale ja juustele hää olema. Juuksed jäävad küll sellised mõnusalt kahused ja üsna võimatult kammitavad , aga ikkagi. Maiteamis. Mina ütlen sau ja sina ütled mikser. Sau. Mikser. Sau. Mikser. Täna ma nägin unes, et oli üks mees, kes oli tegelikult pingviin, m...

Sattusin täna puht-juhuslikult Rahva Raamatusse. Jõudsin bussipeatusesse liiga vara. Või liiga hilja. Ma lihtsalt arvasin, et ma ei jõua eelmise bussi peale. Ja ei jõudnudki. Nii et hüppasin sisse RR-i, liikusin kindlas sihis oma lemmikriiulite vahele ( Fiction ), vaatasin ja uudistasin natuke, siis dilemmatsesin pisut ja leidsin, et ega mul tegelikult lõpmatult aega ka ei ole. Ühesõnaga, või kokkuvõttes, ma leidsin, et hirm, et mulle hakkab see liiga palju meeldima, ei ole tegelikult piisavalt hea põhjus Orava lemmikraamatut mitte lugeda. Hoopis parem põhjus oleks näiteks Orava kiusamine, aga sellega saab ka Papu üksi hakkama. Nii et jah, ma ostsin Twilight i. Ja ühe teise raamatu kah, sest ma ei suutnud otsustada: Frank Herberti Dune , kui huvitab. Wikipedia kirjutab, et see on sci-fi klassika. :)

Mul on praegu mitu lahedat seepi. Mul on sidruniseep Caprilt, roosiseep Bulgaariast, seep Austraalia musta saviga ja lisaks veel kodune kitsepiima-kaeraseep. Üks lahedam kui teine. Kuigi seda roosi oma ma veel kasutama ei ole hakanud, käin lihtsalt aeg-ajalt nuusutamas. Mul ei jäänud ennem üldse Capri meelde. Kui ma üritasin teda mõelda, tuli välja hoopis Kairo. Aga siis mul läks pirnike pea kohal põlema. Ja ma mõtlesin, ahaa! kitseke. Ja nüüd pole enam probleemi. :) Läti ja Leeduga on mul jätkuvalt probleem. Ma tean küll, et kui mõtled, kumb see nüüd oli LV ja kumb LT, siis aitab inglisekeelde panek. Aga kui ma seda üritan, siis tuleb mul tavaliselt välja hoopiski Latvia ja Lietuva ning mis kasu siis sellest on? ;) Aga seebid on mul jah lahedad.

Mul oli täna terve päev selline tunne, et kohe-kohe hakkab lund sadama. Ma muidugi teadsin, või vähemalt lootsin, et ei hakka, ja ei hakanudki (jee!), aga tunne oli sellegipoolest. Kõik oli kuidagi valge ja vaikne. Ja lumi ongi ju valge ja vaikne. Ma seletasin seda sellega, et ma ei maganud öösel just kõige kauem, ja unine on olla kui vati sisse mähitud ja vatt on ka valge ja vaikne. Või ma olen lihtsalt imelik. ;) Ma käisin täna shoppamas ka. Ostsin endale Etno põlvikud. Soojad, aga kahjuks mitte nii pikkade säärtega, kui ma lootsin. Käsna ostsin, sellise hästi kena sügavsinise. Šampooni ostsin kah, avokaadoga. Ja siis otsisin taga oma näokreemi ja ei leidnudki! Nii et ma ostsin hoopis Nivea oma, muidu oli mul Garnier.

Mul sõrmed külmetavad. Mul sõrmed külmetavad! Aga väidetavalt pidi järgmine nädal ilusamaks minema. Ma väga loodan, et ta läheb ka. Kuigi, nii või teisiti, talv on tulekul. Ja juba ma igatsen taga neid mõnusaid 30-kraadiseid päevi... Aga üks väga hea tee on Lipton Asian Temple. Roheline tee roosi ja kannikesega. Püramiidpakikestes. Üüü! Nii. Nüüd ma käisin kuumi pannkooke söömas ja kuuma kohvi joomas. Ja panin soojad sokid jalga. Ja sõin jäätist. Mis ei olnudki tuline. Aga köögis oli soem ja näpud on nüüd kah soemad. Igatahes... ma tahtsin kirjutada hoopis sellest, et ma vaatasin filmi Twilight ja mulle täitsa meeldis. Ma ootasin midagi palju hullemat. Aga see oli täitsa põnev. Ja olidki sädelevad vampiirid! :) Nii, ma ei viitsi nüüd rohkem kirjutada.