Epistole

... sadas maha öösel ja oli hommikul olemas. Päeval sulas ära. Raekojaplatsil on kuusk. :)

Kiire päev oli. Aina kiiremaks läheb. Tähtajad sunnikud. Võeh. (Ei ütle jah rohkem. Pole aega.)

Oijah, ma sõin liiga palju jogurtit. Õige aeg on lõpetada siis, kui põhjas on veel sentimeetri jagu alles, aga mina sõin kõik ära. Lõpuks sain proovida uut Alma Muah caffe latte jogurtit - ja see on tõesti ülimalt nämma. :) Lugesin täna ilmaennustusi ja olin juba natuke nördinud, et saartel tuleb 17 kraadi sooja. Aga siis ma lugesin uuesti ja tuli välja, et see oli hoopiski tuul. Nüüd ma enam kade ei ole. 

Oh seda sügist küll... Vaatan, et õues on sooja 6,7C ja mõtlen - oh kui soe. Vaatan, et toas on sooja 18,5C ja mõtlen - oh kui soe. Aga nüüd lülitati küte sisse ja toas on normaalne temperatuur, ei peagi enam nelja teki all magama. Ja õues oli täna ka väga ilus, päike paistis ja sooja oli 13-14C kanti. Käisin pargis jalutamas ja tegin pilte värvilistest puudest. 

Mul oli väga tore nädalavahetus, aga siis sai see otsa, nii nädalavahetus kui ka toredus. Ma hõiskasin enne õhtut. Ja siis... Õhtul tuli sügis Ja muudki Otsa sai suvi Ja muudki Nukraks läks ilm Ja muudki. Kõige huvitavam asi, mis minuga täna juhtus, oli see, kui ma lõunasöögil riisi varrukast välja koukisin. Vat mida tähendab, kui otsa saab suvi (ja muudki). Nüüd ei jää vist muud üle kui laulda. Yesterday, life was such an easy game to play La-la-la-la-la-la-la-la-la Oh I believe in yesterday.   

Mõtlesin, et kirjutaks natuke oma suvistest tegemistest, enne kui meelest ära läheb, siis on hiljem hea lugeda ja meelde tuletada. Tervet juttu ei viitsi kirja panna, seega tulevad punktid. Ja alustame lõpust.  * Jõudsin täna tagasi Suvepäevadelt. Väga mõnusad päevad olid. Sai ujuda ja saunas käia ja vibu lasta. Ja mõne noolega sain isegi märklauale pihta. Lisaks sai grillitud ja mängitud ja niisama mõnusalt oldud.  * Käisin Tõraveres uut Observatooriumi peahoonet vaatamas ja niisama nostalgitsemas. Peahoone oli uus ja huvitav, eriti mõne külje alt. Mujal olid puud suuremaks kasvanud ja kivid väiksemaks jäänud. Aga kuplid ja kiiged olid olemas.  * Puhkasin Eestis. Kõigepealt 2 päeva Pärnus, seal sai rannas käidud - kuigi nii kui vette saime, tuli pilv! aga me ei teinud sellest välja ega tulnud välja; meri on ju meri - ja tuulisel muulil ja niisama pargis ja linna peal. Õhtul läksime õhtust melu vaatama - oli melu. Keegi laulis tänava ääres - niimoodi korralikult lav...

Käisin teatris, vaatasin filme, lugesin raamatuid, ostsin raamatuid, käisin laadal, ilm läks ka ilusaks . Eile oli tõsiselt ilus ja s oe kevadilm. Käed ei külmetanud, päike kuumas, tuulek e vahepeal oli tugevapo olne, aga soe. Täna oli märksa jahedam ja tuul tahtis ka minema viia, aga järgmiseks nädalaks lubatakse jälle soojust. Täna käisin teatris vaatamas kerget draamat "Paplid tuules ". Hea oli. Selline tõsine ja naljakas ja kurbnaljakas ja kui dagi selline...  mis on laialivalguva vastand? Koospüsiv ? Ühesõnaga , oli üks keskne teema ja kõik muu sobitus ilusti selle ümber. Tõest i, ülesehitus oli väga hea. Miskit polnud ei puudu e ga üle, ega ebamäärast. Kõik oli ja omal kohal. Ei jä tnud sellist imelikku tunnet, et nagu oli miskit ja nagu ei olnud ka. Eelmine pühpäev käisin Balletigalal, oli väga ilus ja liigutav. Nii mõnigi etteaste tõi pisara silma ja üks neist pani pisarad lausa voolama - ma lihtsalt nutsin algusest lõpuni, nii ilus oli. Fil midest vaatasin K...

Ei ole veel kevadet. Ikka lumi ja j ää ja lörts ja miinuskraadid. Reedel tu iskas lumi mulle näkku, reede öösel sõitsid sahad. Ei ole kevadet veel, ei ole. Kuigi ühes kohas juba, soojaveetoru kohal, on oranžid krookosed oma ninad mullast välja pistnud. Minu kannik e õitseb ka j uba, nagu oleks suur kevad käes - aga tema on toas soojas.  Kesklinnas on uus juustupood - vä ga hea! Juust on üks mu lemmiktoite . Teine on šokolaad ja täna ma sain maailma parimat šoko laadi - Ritter Sport Katal aani kreemiga. Väga hea! Kui kevad lõpuks tuleb ja maa lahti sulab, siis ma hakkan neid juuste ja šokolaade maha kõndima. Praegu olen veel laisk. 

Täna algas kevad, kuid ilm ei olnud pooltki nii kevadine kui veebruari lõpus. Püüdsin meenutada, millal viimati kevade alguses nii kuri ilm oli, aga minu mälu on nagu on ehk eriti teda ei ole.  Paar kevade algust on siiski meeles. Näiteks 1998 a., kui sai pargis jäätist söödud, lumehanged kõrgusid ja päike paistis palavalt. Ja siis ükskord, kui sai kohvikus piparmündilikööriga jäätist söödud. Ja see tore aasta, kus märtsi lõpus sai sportsärgi väel välikohvikus jäätisekokteili joodud. Täna sõin ka jäätist. Aga ilm on üsna külm ja kole. Sadas lund ja jää on jäävalt jäine. Jääd on palju! Igalpool on jää ja kohutavalt libe. Lume kannataks veel ära, aga see kohutav jää! Ja külm on! Ööseks lubatakse selliseid toredaid kraade nagu -23C. Aga jäätis oli hea. 

Sajab lund. Kohe päris tõsiselt. Eile ja täna oli juba peaaegu kevade hõng, veed vulisesid ja maa oli paljas. Aga nüüd on jälle täitsa talv. Märts võib tulla väga ilus, valge ja päikeseline ja soe. Aga võib tulla ka selline, et miks see talv ometi küll juba otsa ei saa. Siiski, valgust on. Ükspäev jõudsin juba nõnda koju, et päike veel paistis. Mul jalg valutab ja on paistes. Seal varvaste tagant, pealt poolt. Ma ei tea miks. Ma ei löönud teda ära ega midagi, vaid lihtsalt poole kõndimise pealt jäi valusaks ja läks paiste ja nüüd on jätkuvalt valus. Mul oli suvel pahkluuga sama asi. Lõpuks paranes ära.

Üleeile viisime kuuse välja. Eile algas musta veemao aasta. Mul on õnneküpsis veel söömata. Ma ei jõudnudki kinno Kääbikut vaatama. Mul polnud üldse mingit tungi minna - ma ise ka imestasin selle üle. Ja nüüd ei olegi väga kahju. Aga kui poodi müügile tuleb, siis ostan ära.  O sta elevant ära . Homme on vastlad.  

Ma sain kunagi sellise geniaalsusega hakkama, et küsisin, kus klaviatuuril rooma numbrid on. Ja üks teine kord jälle, et kuidas ma mobiiltelefoniga numbrit valida saan.  Aga see aasta oli uute lubaduste kirjapanek keerulisem kui varem. Kõik lubadused on juba ära lubatud - kuigi mitte küll täidetud. Paar asja sai ka parafraseeritud. Aga miskit väga geniaalset ei tulnud kah pähe - eelmine aasta tuli, kohe kuulete. 2012 aasta lubadused * omanda mõni kasulik oskus/teadmine - ma aeg-ajalt ikka saan teada miskit sellist, mida teised enam-vähem sünnist saadik teavad, aga mulle ikka paraja üllatusena tuleb. Umbes sellised, et simuleerima ja stimuleerima ei ole üks ja sama sõna. Päris hämmastav on mõnikord taibata, kui vähe ma tegelikult üldse taipan, ja kui paljudest asjadest olen ma terve elu täiesti valesti aru saanud ja täiesti valesti mõelnud. Ja siis on selline tunne, et ma ei tea tegelikult mitte kui midagi, ja seda, mida ma tean, unustan ma kah varsti ära.  Aga kasul...

Enda puhul ei taju mööduvat aega ja sellest tingitud muutusi kuigi hästi. Ma ei tunne tavaliselt, et ma olen praegu kuidagi teistmoodi kui 15 aastat tagasi. Siis ma olin mina ja nüüd ma olen mina ja kus on kõik see elutarkus, mille ma oleksin pidanud selle aja jooksul omandama? Aga mõnikord tuleb selline whoa hetk, kus ma korraga tajun, et midagi on muutunud. Kaua aega tagasi, kui ma olin veel pisi-pisike, siis ma mängisin isaga ülespoomist, kuigi meie vist kedagi üles ei poonud, lihtsalt arvasime sõnu. Ja kui isa kord oli arvata ja ta pakkus H-tähte, ütles ta selle kohta hašš. Ja mina selle peale torisesin, et mis hašš, mis asi on hašš, see täht on ju haa.  Ükspäev paar aastat tagasi mängisin oma väikeste sugulastega Scrabble-it. Sealgi tuli ette H ja mina ütlesin täiesti loomulikult hašš, mille peale nemad küsisid, et mis, misasja, mis täht see veel on, H on ju haa. Vat siis käis mul küll kõhust jõnks läbi .

Aga nüüd on juba korralik lumi maas. Mitu päeva jär jest on sadanud ja võimalik, et enne kevadet see ära ei sul agi. Raekojaplatsil on kuusk püsti, ho mme süüdatakse ka kuusetuled. Linnas süttivad päev-päevalt jõulukaunistused erinevate hoonete küljes . Täna küpsetasime ja kaunistasime piparkooke.  Käisin vahepeal PÖFF-il. Seal oli üks päris mõnus veider Prantsuse-USA film "Wrong". Lugesin selle kohta enne, et see on ikka nii veider film, et veider on selle kohta liiga lahja sõna. Nojah. Mina jälle olen nii palju veidraid filme näinud, et minu jaoks see polnudki nüüd miskit üliimelikku. Aga mõnusalt veider oli ikka. Ja meelega selline . :)

Täna sadas lund. Väkk. Kui ma lõunal käisin, sadas veel vihma. Aga kui ma tagasi jõudsin, läks vihm kahtlaselt valgeks ja he lbelikuks. Ja kui ma koju tulin, oli külm ja pime ja märg ja sadas lund. Mõelda vaid, nädal aega tagasi oli 18 kr aadi. Pluss 18 kraadi! See ilm läheb täitsa vales suunas. :( Ja varsti nad sunnikud keeravad veel kella kah. Siis lähevad õhtud eriti pimedaks. 

Lennukid on imelised. Need on nagu seitsme penikoorma saapad, täiesti maagilised kohe. Nad viivad sind mujale, kuhugi kaugele. Nad teevad seda nõnda kiiresti, et sa tegelikult ei taju seda, kui kaugele sa oled tulnud, ja tekib selline väga veider tunne, et kas ma tõesti olen siin ja mitte seal ja alles mõned tunnid tagasi olin ma seal ja nüüd juba olen ma siin. Imeline! Õhkutõusud. Minu jaoks on õhtutõusud täiesti suurepärased. Kõhust käib läbi jõnks ja mul on tunne, et ma lendan! Ma tõusen õhku! Ma kerkin ülesse! Mulle on alati kõrged kohad väga meeldinud. Ja see on ka väga vahva, kui lennuk enne õhtutõusmist tuurid peale keerab. Maandumine on seevastu natuke jube, sest mingil hetkel tekib täpselt selline tunne, et appi, ma kukun ju maha. Maapind on otse mu all, puud ja hooned on nii suured, ma olen maapinnale nii lähedal ja kus see maandumisrada nüüd on? (Maandumisrada on otse ees ja külgaknast sageli ei paista.) Ja veel kõik need jutud, et tõusmine on lihtne, lendamine on lihtne...

Ega ma tegelikult enam väga ei oota-loodagi, et keegi (või keegi teine) mu blogi kommiks. Aga aeg-ajalt ikka vaatan, kas on kommentaare. Ei ole. Täna vaatasin spämmi ka, nii igaks juhuks, ja avastasin seal kolm kommi, mis olid küll täiesti arusaamatud, aga ebaspämmilikud. Viskasin kommid Google Translate-i, see tegi tsiki-priki (indoneesia keelest, muide!) ja tulemuseks täiesti mõistlikud laused. Üks komm oli minu postitusele ananass, mille sisu on järgmine: "Ma kõrvetasin keele ära. Ananassiga." Panin selle ka GT-i ja tulemuseks sain sellise toreduse: " I ripped off the language. Pineapple." Ehk nagu Papu juba kunagi ammu ütles, lase asjad GT-st läbi ja naera end ribadeks.  

Lisaks eelmainitud märksõnadele - feihoa on muuseas puuvili, mille mahl meenutab maitselt õunapüreed - käisin ma ka ükspäev ujumas. Basseinis siiski, sest mina käin viimasel ajal ujumas ainult basseinis või Vahemeres. Aga ma ujusin 200m järjest. Ja siis veel mitu-mitu-mitu korda edasi tagasi, 1 km sai kindlasti täis. Selg jäi kah valusaks. Nüüd on korras, aga mõnda aega sain ma ainult sirge seljaga olla. Ja Carte D'ori mustsõstra sorbett mustsõstardega on jummala hää. Maasika oma on kah hea. 

Ja ongi nii, et minu ilus puhkus hakkab nüüd vaikselt läbi saama. Kokkuvõttes võib öelda, et mõned planeeritud asjad said tehtud, teised said edasi lükatud ja kolmandad jäävad tagavaraks. Tegelikult muidugi ei olnud need niivõrd planeeritud asjad, kui lihtsalt mõned mõtted, et mida teha võiks, et puhkus võimalikult pikk tunduks. Igal juhul üritasin keskpäevaks üles tõusta ja võimalikult palju kõndida. Ja vahepeal oli ilus ilm ja vahepeal oli kole ilm ja vahepeal oli vahepealne ilm, aga vähemalt oli puhkus ja ei pidanud tööd tegema. Nojah, aga on kuidas on. Vähemalt läheb suvi veel veidi edasi. Ja kui suvi ongi vilu ja vihmane, siis vähemalt ei ole lund. See lohutab alati, nii kaua kui see tõsi on. P.S. Mulle meeldivad rongid. 

Läkski paremaks, vähemalt õhtu poole. Mulle päris meeldib see hulatamine, ma sain vist nõksu kätte. Aga üsna koledasti koliseb küll, kui maha kukub. Mitte et praegu keegi eriti magaks. Jeee! Lähen vaatan edasi. :)