Skip to main content

Suudlevad amööbid



Te kõik ju teate seda lugu, kuidas saavad kokku üks issi-amööb ja üks emme-amööb. See lugu ei puutu küll siia, suudlevaid amööbe aga sai joonistatud eelmisel neljapäeval.

Siis oli vahepeal veel eelmine reede, mis oli ka lausa kolmeteistkümnes, kuid midagi erakorraliselt halba ega erakorraliselt head ega erakorraliselt tavalist seal küll ei juhtunud. Päev nagu päev ikka. Õnneks reede.

Siis tuli laupäev ja MHG 100 ball. Või noh, rohkem peoõhtu. Mis oli tore, rahvarohke, külmetava Udu, valusate jalgade, mõningate tuttavate nägude, hää kalli veini, ja pidevalt karjumist nõudva 'MIDA!!!'dega. Päris lahe oli, hea, et ikka läksin. (Ja peale pidu sai Papu pool pelmeene söödud. Hääd pelmeenid olid. Hapukoorega, ja puha).

Siis tuli esmaspäev, seal sai linnukest joonistatud. Ja Tehisintellekti kontrolltöö oli kah, peale mida ma püüdsin terve tee alla linna mitte kõiki vastutulevaid inimesi vihasalt põrnitseda.

Eile toimus siis viimaks ometi üritus nimega 'Code name - Teeme Oravale Kambaka', mis tähendas, et irduv Orav ning mitteirduvad Papu ja Udu olid siin mintzaz, ning me rääkisime, sõime, naersime, kiusasime Udu, ja muud sellist seltskondlikku värki.

Täna oli Tehisintellekti loengu asemel meil selline loeng nagu 'To e or not to e', kus räägiti, et innovatsioon on oluline, teod on olulised, ja soomlased on tegelt hoopis mõistlikumad kui eestlased, sest probleemi korral eestlased leiavad üles süüdlase, käsutavad ta nurka, ja näitavad näpuga, samas kui sommid lahendavad probleemi ära. Vat nõnda.

Aga Papul on homme viroloogia eksam. Muahahahahahahahhhaaaa! >:)

---
Suxu, kes just näitas näpuga oma nüüd juba tühja teekruusi peale ja naeris saatanlikult

P.S. Küpsist saavad need, kes ütlevad, mille anagramm on SALATINT. Vihjeks niipalju, et Suxu pidi 15 minti bussi ootama, ja tal oli igav.

Comments

suxu said…
Sa mõtled seda seal "ja" ees? "Ja" ette võib tegelt koma panna, juhul kui seal peaks olema mõtteline paus. Ja kuna see on minu (khm-Mõne-khm) blogi, siis ma võin mõttelisi pause (ja komi) toppida kuhu tahes. Haaa!
suxu said…
Aga kui see mõtteline paus on väga väga VÄGA oluline (või väga väga VÄGA pikk)?

Samas võivad mul lihtsalt olla inglise keele mõjud - kui ma seal 'and' ette koma ei pane, siis sina tavaliselt paned, ja ütled oi-oi-oi. Näädsa, ma panin jälle 'ja' ette koma.

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...