Kas te Teismelisi MutantNinjakilpkonni vaatasite? Vat seal oli üks tegelane, kelle nimi oli Räbal. Ta oli paha. Ja teda kiusati sellega, et kutsuti teda kaltsuks või nõudepesulapiks. Talle ei meeldinud see. Ta alati karjus selle peale, et ta nimi on RÄBAL. Ja siis Teismelised MutantNinjakilpkonnad vastasid, et vahet ju pole. Räbal jälle leidis, et on küll.
Igatahes, Suxu on nüüd Räbal. Ta võib kalts või nõudepesulapp kah olla, aga räbal on parem, siis ei pea vähemalt nõusid pesema.
Kas te teate kui kohutav on loengus olla kui sul nina pidevalt tilgub? Ja loeng loenguks, aga praksis? Kus sa pead kogu aeg midagi tegema ehk rääkima, ja siis sul nina tilgub KOGU AEG, ja siis sul saavad korraga taskurätikud kah otsa! Samas jälle, rääkida veel saab, aga õhulõhede pikkuse mõõtmine ja külmutatud ferretite lõikumine oleks vist hoopis raskem.
Tegelt oli mul terve päev lausa FANTASTILINE. Öö kah. Sest on ju NII mõnus magada, kui sul kõik hambad suus valutavad! Ja siis tuli hommik. Esimene loeng, Tehisintellekt, oli veel OK, sest seal olin ma veel Sudafedi mõju all. Seal meile räägiti sellest, kuidas sidrun on kollane ja hapu, ja ta kasvab taime küljes; ning et iga koer hammutab mingit postiljoni.
Siis tuli AUK. Ja siis... ja siis... JA SIIS KEELDUS PAPU MU'GA LÕUNALE TULEMAST. Pesi selle asemel hoopis pead. Va sunnik!!! *kuri pilk Papule* Ja siis muidugi leidis Erik kah, et ta parem ei tuleks minuga lõunale (kuigi ta oleks võinud tulla; ma sain Crepis toidu nii umbes 6 minutiga kätte). Nii et siis ma läksin üksi. Ja sõin kõhu jälle TÄIS. Nagu neist pannkookidest singi, sinihallitusjuustu ja ananassidega veel vähe ei oleks olnud, suutsin ma endale ühe Creme Brulee kah tellida. Ja kaks Cappocinot. Hää oli muidugi.
Ja siis ma läksin üles sealt, mida Papu ema (vist) aeglaseks surmaks nimetab. Kuigi ma ei tea miks, minu arust on sealt küll kergem üles minna kui Inglisilla alt. Sealt on veel irooniline kah, kui sa ähid ja puhid, ja siis vahib sulle 'Otium Reficit Vires' vastu. Aga siis ma igatahes kiikusin veidi aega kiikuval pingil, tegin empsile ühe pika kõne, ja kiikusin veel veidi, ja siis läksin tagasi Liivi.
Graafid polnud jah nii hullud, sest puud on päris lahedad. Seal ma sain isegi särada (või pigem väriseda; ausalt, ma võin täiesti vabalt baktöö kaitsmisel ära minestada; suulised eksamid on millekski head kah). Õppejõud nimelt küsis, miks puus üldse lehti peab olema. Ja mina ruttu keerasin vihikus paar lehte tagasi, tegin kindlaks, et meil jah oli see teoreem, ja vastasin, et graafis, mille iga tipu aste on vähemalt kaks, leidub tsükkel. Ja siis õppejõud näitas näpuga minu peale ja hüüdis väga rõõmsalt, et "Täpselt!" Ja siis üks poiss saatis mulle kaks kahtlustavat pilku selle peale. Aga seda võib seletada sellega, et me tegime koos üht rühmatööd, kus ma väga loll olin. Tegelt ma ütlesin selles loengus isegi veel midagi. Nimelt et sild on graafi selline serv, mille eemaldamisel graafi sidususkomponentide arv suureneb. Selle peale enam näpuga ei näidatud ega karjutud rõõmsalt "Täpselt!" ega saadetud kahtlaseid pilke kah. Lisaks kõigele sellele ma muidugi ka nuuskasin terve loengu.
Ja siis tuli Itaalia keele prax ja seal ma ka nuuskasin terve praxi. Ja siis said mul taskurätikud otsa. Aga varsti pärast seda sai prax kah otsa. Seal me õppisime töökuulutusi ja perekonda.
Siis ma läksin kesklinna ja jooksin bussile, ja see nõme buss läks ikkagi ära. Ma olin täpselt kohal, aga tema kuramus sõitis ikka minema. Siis ma istusin pingile ja nutsin. No mitte just küll eriti. Aga tunne oli küll selline, et... mai tea... Avada me now.
No nüüd ma olen kodus ja enam nii paha ei ole. Vähemalt saan ma vajadusel rahulikult taskuräti ninna toppida. Ja köögist saab kuuma teed. Ja oma kodu on ikka kõige parem, nagu emps alati ütleb.
---
Veidi valusa ninaga Suxu
Igatahes, Suxu on nüüd Räbal. Ta võib kalts või nõudepesulapp kah olla, aga räbal on parem, siis ei pea vähemalt nõusid pesema.
Kas te teate kui kohutav on loengus olla kui sul nina pidevalt tilgub? Ja loeng loenguks, aga praksis? Kus sa pead kogu aeg midagi tegema ehk rääkima, ja siis sul nina tilgub KOGU AEG, ja siis sul saavad korraga taskurätikud kah otsa! Samas jälle, rääkida veel saab, aga õhulõhede pikkuse mõõtmine ja külmutatud ferretite lõikumine oleks vist hoopis raskem.
Tegelt oli mul terve päev lausa FANTASTILINE. Öö kah. Sest on ju NII mõnus magada, kui sul kõik hambad suus valutavad! Ja siis tuli hommik. Esimene loeng, Tehisintellekt, oli veel OK, sest seal olin ma veel Sudafedi mõju all. Seal meile räägiti sellest, kuidas sidrun on kollane ja hapu, ja ta kasvab taime küljes; ning et iga koer hammutab mingit postiljoni.
Siis tuli AUK. Ja siis... ja siis... JA SIIS KEELDUS PAPU MU'GA LÕUNALE TULEMAST. Pesi selle asemel hoopis pead. Va sunnik!!! *kuri pilk Papule* Ja siis muidugi leidis Erik kah, et ta parem ei tuleks minuga lõunale (kuigi ta oleks võinud tulla; ma sain Crepis toidu nii umbes 6 minutiga kätte). Nii et siis ma läksin üksi. Ja sõin kõhu jälle TÄIS. Nagu neist pannkookidest singi, sinihallitusjuustu ja ananassidega veel vähe ei oleks olnud, suutsin ma endale ühe Creme Brulee kah tellida. Ja kaks Cappocinot. Hää oli muidugi.
Ja siis ma läksin üles sealt, mida Papu ema (vist) aeglaseks surmaks nimetab. Kuigi ma ei tea miks, minu arust on sealt küll kergem üles minna kui Inglisilla alt. Sealt on veel irooniline kah, kui sa ähid ja puhid, ja siis vahib sulle 'Otium Reficit Vires' vastu. Aga siis ma igatahes kiikusin veidi aega kiikuval pingil, tegin empsile ühe pika kõne, ja kiikusin veel veidi, ja siis läksin tagasi Liivi.
Graafid polnud jah nii hullud, sest puud on päris lahedad. Seal ma sain isegi särada (või pigem väriseda; ausalt, ma võin täiesti vabalt baktöö kaitsmisel ära minestada; suulised eksamid on millekski head kah). Õppejõud nimelt küsis, miks puus üldse lehti peab olema. Ja mina ruttu keerasin vihikus paar lehte tagasi, tegin kindlaks, et meil jah oli see teoreem, ja vastasin, et graafis, mille iga tipu aste on vähemalt kaks, leidub tsükkel. Ja siis õppejõud näitas näpuga minu peale ja hüüdis väga rõõmsalt, et "Täpselt!" Ja siis üks poiss saatis mulle kaks kahtlustavat pilku selle peale. Aga seda võib seletada sellega, et me tegime koos üht rühmatööd, kus ma väga loll olin. Tegelt ma ütlesin selles loengus isegi veel midagi. Nimelt et sild on graafi selline serv, mille eemaldamisel graafi sidususkomponentide arv suureneb. Selle peale enam näpuga ei näidatud ega karjutud rõõmsalt "Täpselt!" ega saadetud kahtlaseid pilke kah. Lisaks kõigele sellele ma muidugi ka nuuskasin terve loengu.
Ja siis tuli Itaalia keele prax ja seal ma ka nuuskasin terve praxi. Ja siis said mul taskurätikud otsa. Aga varsti pärast seda sai prax kah otsa. Seal me õppisime töökuulutusi ja perekonda.
Siis ma läksin kesklinna ja jooksin bussile, ja see nõme buss läks ikkagi ära. Ma olin täpselt kohal, aga tema kuramus sõitis ikka minema. Siis ma istusin pingile ja nutsin. No mitte just küll eriti. Aga tunne oli küll selline, et... mai tea... Avada me now.
No nüüd ma olen kodus ja enam nii paha ei ole. Vähemalt saan ma vajadusel rahulikult taskuräti ninna toppida. Ja köögist saab kuuma teed. Ja oma kodu on ikka kõige parem, nagu emps alati ütleb.
---
Veidi valusa ninaga Suxu
Comments