Skip to main content

Ma koristasin sahtlit

Riskantne tegu, tean. Ja siis ma koristasin ja viskasin ära posu pabereid (bioloogiat ja matat ja inglise keelt ja ajalugu ja muud) ja siis nägi see sahtel täpselt samasugune välja nagu enne, nii et... mõttttttttttttttetttttttttu. Eks ole? Ja kujutage ette, ma julgesin 12 klassis kaks bioloogia kontrolltööd kolmed saada. Jube-jube-jube! Nooh, mis teha, mis teha. Jälle oleks ajamasinat tarvis.

Paberid viisin kah sisse. Otsisin natuke aega õiget ruumi ja siis seisin ja vahtisin veel veidi lolli näoga ringi, aga lõpuks sain ikka hakkama. Nad ei võtnudki mu diplomit ära! Jeee!!! Ja ühtki pilti kah ei tahtnud. Jajah, ajad on muutunud.

Ja siis ma püüdsin Papule helistada, et küsida "Mäsa teed?", aga mobiiltelefon, millele te helistate on välja lülitatud või asub väljaspool teeninduspiirkonda. Mis teha, mis teha. Tulin koju.

---
suxu
Labels:

Comments

Anonymous said…
Nii... kaks olulist asja...

1. SA SAID KAKS KOLME BIOLOOGIAS??!! Kas sul häbi pole??? Nojah... on vist küll, aga ma ikkagi tahtsin karjuda veidi...

2. Jumal tänatud, et mul oli telefon välja lülitatud. Meil oli lindistamine ja enne seda paluti, et kõik lülitaksid telefonid välja ja mina mõtlesin, et niikuinii keegi mulle ei helista, aga siis ikkagi igaks juhuks lülitasin välja... Muidu oleks ju hullult lahe, kui keset etendust lastakse meie lintilauldud lookest ja selle taustaks oleks seletamatu põrin, kui sina mulle helistad...
4:10 pm
suxu said…
1. No aga sina said bioloogias iksi!

2. No aga miks sa teda siis lihtsalt hääletuks ei pannud? Kuid seletamatu põrin oleks lahe jah olnud. Kuigi... eee... midaiganes Udu telefon hetkel teeb oleks vist isegi veel lahedam. :D

3. Ma sain su kommima. Jeeeeee!!!
6:47 pm
Anonymous said…
See seletamatu põrin olekski see, kui mu telefon oleks hääletu peal. See tuleb sellest, kui ta värisema kukub. Pealegi paningi ma ta hääletu peale enne välja lülitamist
4:29 pm
suxu said…
Hmm. Minu mobla küll ei värise. Mul on julge mobla! :D
11:47 pm
Anonymous said…
No aga mina olen oma moblale öelnud, et kui keegi helistab, siis hakka elevusest ringi hüppama. Või midagi sellist...
11:11 am
Anonymous said…
Well written article.
3:09 pm
Post a Comment

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...
30 comments
Read more

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)
Post a Comment
Read more

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...
Post a Comment
Read more