Skip to main content

Heading-headong

Ma nägin eile öösel unes, et ma lugesin eestikeelset Potterit ja selle pealkiri oli "Lumi Halbaradi mägedel". Ma olin juba siis väga üllatunud, et kuidas nad küll Deathly Hallows millekski selliseks on suutnud tõlkida. Aga samas, TV1000 väitis juba teist korda, et 'not on my watch' tähendab 'mitte minu kellale'. Aga siis ma ärkasin üles ja taipasin, et ma ei tea eestikeelse Potteri pealkirja. Ikka veel ei tea. Peaks minema ja järele vaatama. Oot, ma enne püüan ära arvata. "Lumi Halbaradi mägedel"? Mingil seletamatul põhjusel ma kahtlen selles. Aga... näiteks... Surmapühadused? Okei, lähen vaatan järele. Surma vägised?!!! Oooo-kei. Aga ikkagi, surma vägised???!!! Oleks siis veel üks sõna, eks ole, ja ega surmapühadused kah nii hullult hästi ei kõla, aga surma vägised???!!! Oeh-jah. Miks ma küll neist üldse pärast varikätki midagi mõistlikku lootsin.

Oeh-jah. Viimasel ajal olen ma õige mitu kontrolltööd ära parandanud, aga kaevelda oma raske elu üle ma hetkel ei saa, sest muidu hakkaks Keegi mu üle irvitama. Nii et ma siis ütlen aint seda, et päris huvitav on siiski nende kontrolltööde parandamine. Päris huvitavad lahendused, päris lõbusad vead. :)

---
Su ~ surma vägised???!!! ~ xu
Labels:

Comments

Anonymous said…
Hii-hii-hii-haa-haa-haa!
11:42 am
suxu said…
Eee... ooo-kei.
3:32 pm
suxu said…
Aaaa! See oli see irvitamine, jah? Aga sa ei tohtinud! Ma ei virisenud üldse ju!!!
3:37 pm
Anonymous said…
aga ma lugesin selle virina, mis sa ridade vahele panid, sealt välja. Seepärast võisin. Sa võid vastu irvitada, kui tahad.
4:20 pm
suxu said…
Äi virisend ma miskit. Hoopis sina oled siin see, kes viriseb: kellad on viltu, tigu on viltu, kõik on muudkui viltu!
12:46 am
Anonymous said…
oh, aga nad ju ongi! Sa ei saa sellele vastu vaielda!
8:35 pm
suxu said…
Tigu ei ole juuuuu viltu!!!
9:37 pm
Post a Comment

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...
Post a Comment
Read more

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)
Post a Comment
Read more

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...
Post a Comment
Read more