Huuuu!

Tehtud sai. Uhh. Tore. Vaatamata kogu sellele ebaSuxulikule antiprokrastineerimisele suutsin ma ikka eile kella (kümnest) kaheni öösel õppida ja täna veel rohkem - ühest kümneni. Uhh. Tehtud sai. Päris kena asi tuli välja ja puha ja tegelikult ei olnud nii vastik selle tegemine kah, aga niimoodi järjest tegelikult oli ikka kah. Või on asi lihtsalt selles, et "peab". Kui enda rõõmuks teeks, siis... ma ei tea, äkki oleks lõbusam. Aga tõsiselt ilus asi tuli välja, tükk aega imetlesin. :)

Hmm. No see asi on siis selleks korraks tehtud. Nüüd tuleb veel üht rühmatööd teha, reedeks mataülesanded programmi sisestada ja midagi tuleb kindlasti lisaks kah. Noh, tavaline pühapäevaõhtune AI kah, aga see on nii tavaline, et pole isegi mainimist väärt. Hmm, näädsa, ikka mainisin ära.

Ja siis saab kõik see hullus läbi ja siis tulevad eksamid. Kõik viis, mul on kahtlane tunne, millest ma vähemalt kahte-kolme ei oska. :P Oh joy. :P

Ma nägin täna öösel libakoera unes. Ei olnud libahunt (täiskuu oli küll eile), libakoer oli. Punane. Ja näris minu kõige peenemat siidsalli! Kaua ei närinud, ma tormasin kohe jaole ja päästsin oma salli ära. Kuigi see oligi vist rohkem minu kohale meelitamiseks. Hmm. Mingil hetkel muidugi oli üks lumine mägi, selle otsas vähemalt Orav (aga Papu ja Udu minu meelest kah) ja siis ma ronisin selle otsa umbes sellises stiilis nagu mingi kõrge tasase pinna peale - et hüppasin, haarasin huvitav millest küll kinni ja siis rippusin seal natuke aega enne kui end üles suutsin sikutada. Ja see libakoer oli ka asjasse segatud. Hmm. Ja mingil hetkel lõpu poole oli seal ka Potter (mul on kahtlane tunne, et mul olid temaga mingid kurjad plaanid) ja üks teine tegelane, keda te ei tea (kellel olid vist kah Potteriga kurjad plaanid). Hmm. Lõbus oli igatahes. :)

Hmm, mida veel? Ehh, nojah, huu-huu-uuh-huuu. (Ei, see ei olnud libahundi/libakoera ulg. Marvan.)

---
suxhuu