Skip to main content

Huuuu!

Tehtud sai. Uhh. Tore. Vaatamata kogu sellele ebaSuxulikule antiprokrastineerimisele suutsin ma ikka eile kella (kümnest) kaheni öösel õppida ja täna veel rohkem - ühest kümneni. Uhh. Tehtud sai. Päris kena asi tuli välja ja puha ja tegelikult ei olnud nii vastik selle tegemine kah, aga niimoodi järjest tegelikult oli ikka kah. Või on asi lihtsalt selles, et "peab". Kui enda rõõmuks teeks, siis... ma ei tea, äkki oleks lõbusam. Aga tõsiselt ilus asi tuli välja, tükk aega imetlesin. :)

Hmm. No see asi on siis selleks korraks tehtud. Nüüd tuleb veel üht rühmatööd teha, reedeks mataülesanded programmi sisestada ja midagi tuleb kindlasti lisaks kah. Noh, tavaline pühapäevaõhtune AI kah, aga see on nii tavaline, et pole isegi mainimist väärt. Hmm, näädsa, ikka mainisin ära.

Ja siis saab kõik see hullus läbi ja siis tulevad eksamid. Kõik viis, mul on kahtlane tunne, millest ma vähemalt kahte-kolme ei oska. :P Oh joy. :P

Ma nägin täna öösel libakoera unes. Ei olnud libahunt (täiskuu oli küll eile), libakoer oli. Punane. Ja näris minu kõige peenemat siidsalli! Kaua ei närinud, ma tormasin kohe jaole ja päästsin oma salli ära. Kuigi see oligi vist rohkem minu kohale meelitamiseks. Hmm. Mingil hetkel muidugi oli üks lumine mägi, selle otsas vähemalt Orav (aga Papu ja Udu minu meelest kah) ja siis ma ronisin selle otsa umbes sellises stiilis nagu mingi kõrge tasase pinna peale - et hüppasin, haarasin huvitav millest küll kinni ja siis rippusin seal natuke aega enne kui end üles suutsin sikutada. Ja see libakoer oli ka asjasse segatud. Hmm. Ja mingil hetkel lõpu poole oli seal ka Potter (mul on kahtlane tunne, et mul olid temaga mingid kurjad plaanid) ja üks teine tegelane, keda te ei tea (kellel olid vist kah Potteriga kurjad plaanid). Hmm. Lõbus oli igatahes. :)

Hmm, mida veel? Ehh, nojah, huu-huu-uuh-huuu. (Ei, see ei olnud libahundi/libakoera ulg. Marvan.)

---
suxhuu

Comments

sussa said…
Me täname, et te meid teietate.

Aga miks me teda ei tea? Tutvusta meid siis ometi!
suxu said…
Eee, okei. Ta nimi on Deidara, ta on blond, ta ütleb iga lause lõpus 'hmm', ta arvab, et kunst peab olema üürike, ta teeb savist plahvatavaid kujukesi, ta lahkus pauguga. Ja ta meeldib mulle. :)
sussa said…
Ja kuidas te tutvusite?
suxu said…
Nooh, see oli vist kunagi eelmisel aastal, mulle tundub, kui ma ühel õhtul, mitte väga hilja, nii kella 12 paiku, veidike enne, ühte filmi vaatasin. Ja siis sai film läbi ja mul oli nii pool tunnikest aega, enne kui mul miski teine saade, arvatavasti Sõbrad, algas. Nii et haarasin ma siis puldi ja klõpsisin kanaleid, lootes leida midagi vaadatavat. Ja siis ma leidsin ühe multika, mis oligi päris vaadatav. Ja siis ma vaatasin seda. Ja siis ma vaatasin järgmine päev kah. Ja ülejärgmine. Ja nii edasi. Ja siis ma avastasin, et selle kohta on fanficci olemas. Ja siis ma lugesin seda. Ja siis ma avastasin, et lisaks multikale on see ka millegi koomiksisarnasena veebist kättesaadav ja nii 300 uut osa! Ja selleks ajaks olin ma juba tõsiselt obsessed ja addicted. Eee... siiamaani olen. See on parem kui Digimon!!! :D
sussa said…
Sa oled imelik!
suxu said…
Haa! Nagu mina olen ainus, kes Digimoni vaatas!

Hmm.

Olen jah.
sussa said…
Sul see lause tundub kuidagi grammatiliselt vale. Paranda teda, või midagi
suxu said…
Ma ei ole Orav.

Aga see alumine 'olen jah' käis tegelt selle kohta, et 'olen jah imelik', mitte et 'olen jah ainus'. Sest ei ole. Haa!

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...