Skip to main content

tegemised

Käisin täna Papu juures teed joomas ja suusatamist vaatamas. Ning ma suutsin ka Papu täitsa närvi ajada. Jesss! Vähemalt see oskus on veel alles. ;)
Labels:

Comments

sussa said…
ja sa ei kujuta üldse ettegi, kui närvi sa tegelikult mu ajasid. Mingil määral suudan ma ennast siiski veel taltsutada kah. See oskus on mul veel enam-vähem alles. Jess
10:07 pm
sussa said…
Aa...
Pane veel kord sõnad hääletusse; siis ma saan veel kord põrgutile oma hääle anda
10:07 pm
suxu said…
No kui mõelda sellele, et tavaliselt sa mu lollide küsimuste/märkuste peale ainult kas naerad või pööritad silmi või vahetad teemat, siis jah.. seekord läks ikka hulga paremini. :D

Kuigi.. kas see tähendab, et kui sul enesetaltsutust poleks, siis karjuksid sa mu peale pidevalt?

Ja see poll ei taha ellu ärgata, ei tea, äkki ta vajab veel aega.
2:06 pm
suxu said…
Nää, vajaski. :P
2:07 pm
Post a Comment

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)
Post a Comment
Read more

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...
Post a Comment
Read more

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.
11 comments
Read more