Skip to main content

root.getChildren

Kes ütles, et aega on rohkem, kui tundub? Ma annaks talle ühe... küpsise. Või siis selle apelsini, mis meil juba pikka aega laual seisab. Aga tegelikult, võib-olla on kah, sest mulle tundub, et teda on hirmus vähe. Ja siis mulle tundub, et tegelikult on teda veel vähem.

Sinikad paranevad kenasti, jalg ei ole ka enam valus. Ja kui järgmist sellist päeva tuleb kaua-kaua oodata, siis ehk oli asi ka seda väärt. Täna näiteks oli suurepärane ilm kodus istumiseks. Oleks küll tahtnud muusikat kuulata ja näiteks kududa, selline kudumis- ja kudumismuusikapäev. Aga kudumismuusikat kuulasin ikka. Peaaegu oleks ka kampsunimuusikat kuulanud. Ehk seda siis mõni teine päev.

Oeh, ma olen nii tüdinud, et ma ei viitsi enam isegi hädaldada.

Comments

sussa said…
Mis sul kudumismuusikaks on? Tohin ma sellest osa saada?

Ja ma ei usu, et H. (kes vähemalt mulle viimati ütles, et aega on rohkem, kui mulle tundub) mingi kärbatanud apelsini vastu erilist huvi üles näitaks. Ja küpsiseid ta vist kah enam ei söö.
suxu said…
No ma sõingi ta ise ära. Ei olnud nii kärbatanud midagi.

Ja kudumismussa on see, mis Oraval ka on.

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j...