Alustame aastat tagasivaatega. Tegelikult alustasime aastat lume ja säraküünalde ja kallidega ning see oli kõik väga-väga tore ja lõbus ja vahva. Algus hea, kõik hea? Aga nüüd siis kokkuvõte eelmisest:
~*2010 aasta lubadused*~
* tee oma tööd hästi - nii hästi kui suutsin. Vahepeal tulid küll välja sellised prohmakad, et ma kirusin end mitu päeva takkajärge. Hämmastav, kuidas mõnede asjade peale lihtsalt ei tule. Sellised lihtsad, läbinähtavad asjad, mille peale peaks ju ometigi tulema, aga ei tule. Ja siis tavalised hooletusveakesed kah muidugi. Aga kokkuvõttes, tööl käimine on ikka päris raske ja väsitav.
* käi reisul - jep, Ungaris. Tore oli. Läbisõit Tatratest - mulle meeldivad mäed, jahutav laevasõit ilusal sinisel Doonaul pärast palavat päeva, väike linnake Eger, kus oleks tahtnud veelgi jalutada... See maade läbireisimine ei ole päris selline, et saad linnukese kirja ja ongi olemas. Ma tahan ju sinna veel ja veel ja veel tagasi minna! Aga järgmine kord lennukiga. Ma hakkan vanaks jääme, ei kannata bussisõitu enam välja nagu viis aastat tagasi.
* ole pisut seltskondlikum - eee... umm... erm... kui pisut? Ja kui seltskondlikus tähendab seda, et räägi rohkem, siis ma pole kindel, kas see ongi nii hea idee. Ma ütlen jätkuvalt aeg-ajalt nii lolle asju... ma loodan, et need, kes seda kuulevad, teavad, et mul on kalduvus öelda vahepeal šokeerivalt isekaid asju. Ja ebaviisakaid asju. Ja lihtsalt imelikke asju. Ma mõnikord ikka mõtlen ka, enne kui ütlen ja siis ei ütlegi, aga ma ei jõua kogu aeg mõelda kah.
* käi teatris - "Lood Viini metsadest" ei olnud päris nii hea, kui ma kirjelduse järgi lootsin. Midagi oli nagu puudu. Ja lisaks häiris mind seal vana ja uue kokkupanek. Tegevus toimub 1930-ndates aastates, räägitakse tolleaja uudiseid ja samas helistatakse mobiiltelefonidega. Väike asi, aga häiris. Nojah, riided ja laulud ja muud asjad olid kah kaasajastatud. Aga ajalugu ja poliitilised olud ja muu säärane oli jälle samaks jäetud. Selline ei liha ega kala. Pooleldi vana, pooleldi uus. Milleks? Et vaataja tunneks end oma ajas ja paremini? Ma lootsin küll Straussi kuulda. Ja tegelikult see arvatavasti ei lugenudki, tegelikult oli point ja mõte ja moraal kuskil mujal, aga selline poolik kaasajastamine häiris mind. Aga väga hull ei olnud, ikka tore. "Nii nagu taevas..." oli juba päris hea. Mitte just päris vau!, aga siiski üsna hea. Selline piisavalt irooniline, et mulle meeldiks. "Petruška pärastlõuna" oli ballett ja seega super. Balletile saab alati kindel olla - ilus muusika, ilus tants. Võib-olla mitte nii sügavamõtteline kui draama (kui on hea draama), aga ilus õhtu on kindlustatud. Siis tuli "Evita", mis oli ka super. Muusikalid on ka toredad ja nad laulsid kogu aeg. Nii ilus oli. Nii tore oli. Ma nüüd üritan endale Evita CD-d hankida, aga seni pole veel õnnestunud. "Helisev Muusika" oli jälle super! Juba näha Raivo E. Tamme soliidse härrasmehe rollis oleks olnud piisav põhjus etendust vaatama minna, aga me saime ka Birgiti ja Silvi. Lisaks sellele jooksid otse meist mööda püssidega SS-lased ja meie kõrval seisid laulvad nunnad ning ka prožektorid olid meie peale suunatud. (6. rida, kohad 1 ja 2). Igatahes, kokkuvõttes, teatris on tore käia.
* kui läheb valgeks ja soojaks, siis:
> jaluta - jep. Tartus, Valgas, Egeris. Mujal kah.
> jaluta koju - seda kah. Ma oleksin peaaegu sellest isegi luuletuse teinud. See kõlas umbes nii: "Suxu väsis ära millal? / Väsis siis kui kõndis sillal." Aga seda ma teile ka ütlen, 7-kilost arbuusi 2 km süles tassida ei ole väga lõbus. See oli aga hiljem, siis kui Suxu sillal enam ära ei väsinud.
> käi kohvikus - jep. Ma üritasin isegi sääseuputuse ajal välikohvikus einestada. Ei tulnud välja, põgenesin sisse ära. Sääsed on äärmiselt suxumaiad.
> püüa pärast tööd energilisem olla - suvel on seda jah lihtsam teha. Siis kui on soe ja valge ja päike ja soe ja valge. Antud juhul isegi kuum. Energilisem kui talvel? Oh yeah! Seda kindlasti.
* joonista, kirjuta, loe ja unista - mulle meeldib anda lubadusi, mida ma kindla peale ja hea meelega täidan.
Kokkuvõttes läks hästi. :)
~*2010 aasta lubadused*~
* tee oma tööd hästi - nii hästi kui suutsin. Vahepeal tulid küll välja sellised prohmakad, et ma kirusin end mitu päeva takkajärge. Hämmastav, kuidas mõnede asjade peale lihtsalt ei tule. Sellised lihtsad, läbinähtavad asjad, mille peale peaks ju ometigi tulema, aga ei tule. Ja siis tavalised hooletusveakesed kah muidugi. Aga kokkuvõttes, tööl käimine on ikka päris raske ja väsitav.
* käi reisul - jep, Ungaris. Tore oli. Läbisõit Tatratest - mulle meeldivad mäed, jahutav laevasõit ilusal sinisel Doonaul pärast palavat päeva, väike linnake Eger, kus oleks tahtnud veelgi jalutada... See maade läbireisimine ei ole päris selline, et saad linnukese kirja ja ongi olemas. Ma tahan ju sinna veel ja veel ja veel tagasi minna! Aga järgmine kord lennukiga. Ma hakkan vanaks jääme, ei kannata bussisõitu enam välja nagu viis aastat tagasi.
* ole pisut seltskondlikum - eee... umm... erm... kui pisut? Ja kui seltskondlikus tähendab seda, et räägi rohkem, siis ma pole kindel, kas see ongi nii hea idee. Ma ütlen jätkuvalt aeg-ajalt nii lolle asju... ma loodan, et need, kes seda kuulevad, teavad, et mul on kalduvus öelda vahepeal šokeerivalt isekaid asju. Ja ebaviisakaid asju. Ja lihtsalt imelikke asju. Ma mõnikord ikka mõtlen ka, enne kui ütlen ja siis ei ütlegi, aga ma ei jõua kogu aeg mõelda kah.
* käi teatris - "Lood Viini metsadest" ei olnud päris nii hea, kui ma kirjelduse järgi lootsin. Midagi oli nagu puudu. Ja lisaks häiris mind seal vana ja uue kokkupanek. Tegevus toimub 1930-ndates aastates, räägitakse tolleaja uudiseid ja samas helistatakse mobiiltelefonidega. Väike asi, aga häiris. Nojah, riided ja laulud ja muud asjad olid kah kaasajastatud. Aga ajalugu ja poliitilised olud ja muu säärane oli jälle samaks jäetud. Selline ei liha ega kala. Pooleldi vana, pooleldi uus. Milleks? Et vaataja tunneks end oma ajas ja paremini? Ma lootsin küll Straussi kuulda. Ja tegelikult see arvatavasti ei lugenudki, tegelikult oli point ja mõte ja moraal kuskil mujal, aga selline poolik kaasajastamine häiris mind. Aga väga hull ei olnud, ikka tore. "Nii nagu taevas..." oli juba päris hea. Mitte just päris vau!, aga siiski üsna hea. Selline piisavalt irooniline, et mulle meeldiks. "Petruška pärastlõuna" oli ballett ja seega super. Balletile saab alati kindel olla - ilus muusika, ilus tants. Võib-olla mitte nii sügavamõtteline kui draama (kui on hea draama), aga ilus õhtu on kindlustatud. Siis tuli "Evita", mis oli ka super. Muusikalid on ka toredad ja nad laulsid kogu aeg. Nii ilus oli. Nii tore oli. Ma nüüd üritan endale Evita CD-d hankida, aga seni pole veel õnnestunud. "Helisev Muusika" oli jälle super! Juba näha Raivo E. Tamme soliidse härrasmehe rollis oleks olnud piisav põhjus etendust vaatama minna, aga me saime ka Birgiti ja Silvi. Lisaks sellele jooksid otse meist mööda püssidega SS-lased ja meie kõrval seisid laulvad nunnad ning ka prožektorid olid meie peale suunatud. (6. rida, kohad 1 ja 2). Igatahes, kokkuvõttes, teatris on tore käia.
* kui läheb valgeks ja soojaks, siis:
> jaluta - jep. Tartus, Valgas, Egeris. Mujal kah.
> jaluta koju - seda kah. Ma oleksin peaaegu sellest isegi luuletuse teinud. See kõlas umbes nii: "Suxu väsis ära millal? / Väsis siis kui kõndis sillal." Aga seda ma teile ka ütlen, 7-kilost arbuusi 2 km süles tassida ei ole väga lõbus. See oli aga hiljem, siis kui Suxu sillal enam ära ei väsinud.
> käi kohvikus - jep. Ma üritasin isegi sääseuputuse ajal välikohvikus einestada. Ei tulnud välja, põgenesin sisse ära. Sääsed on äärmiselt suxumaiad.
> püüa pärast tööd energilisem olla - suvel on seda jah lihtsam teha. Siis kui on soe ja valge ja päike ja soe ja valge. Antud juhul isegi kuum. Energilisem kui talvel? Oh yeah! Seda kindlasti.
* joonista, kirjuta, loe ja unista - mulle meeldib anda lubadusi, mida ma kindla peale ja hea meelega täidan.
Kokkuvõttes läks hästi. :)
Comments