Skip to main content

Muda ja vein

Tehisintellektis ma täna ei käinud - eile õhtul oli väike palavik ja nina oli kah valus. Hommikul enam palavikku polnud, ning ninal on kah parem.

Itaalia keelde ma ikka läksin, mis sest, et sel ajal sadas Kariibi mere orkaani. Jepp, kõik see äike ja vihm, see on lihtsalt üks Kariibi mere orkaan. Aga Itaalia keeles oli tore, sain kontrolltöö kätte, seal vaid kolm pisikest viga. Ja siis näidati meile filmi veinivaatidest, ja veinist, ja üldse Itaaliast. Ja ma tahtsin sinna tagasi.

Siis sai Itaalia keel läbi, õues oli pime-pime, tibutas ikka veel, ja ma tulin koju. Istusin siis vahepeal kümme sekundit porilombis ja mõtisklesin ebamääraselt elulistel ja filosoofilistel teemadel. Tegelt ma leidsin, et kõnniteel (aka porilombis aka mudaaugus) käimine ei olnudki nii hea mõte. Siis ma läksin tagasi sõiduteele ja ei saanudki alla aetud.

Ja siis ma mõtlesin, et ajaks vanemaid veidi sabinasse ja ostaks veini. Viimane kord kui ma seda tegin, olid nad kindlad, et ma olen juba pooleldi alkohoolik. Aga seekord nad ei sattunudki sabinasse. Isa veel ütles, et kui vein juba avatud, tuleb see kõik ka ära juua, ja seda me siis tegimegi. Valge poolmagus itaalia vein. Hää oli. Kõik kolm klaasi olid hääd. :D

Tuju on kah hää!

Elu on ilus! :D La vita bella!

---
Suxu (Kes Ei Ole Tegelt Purjus)
Labels:

Comments

Laura said…
Ma lihtsalt ei suuda, Suxic, miks sa kirjutad itaalia keel suure tähega. Minu pedandihing on segaduses! ;)
2:49 pm
suxu said…
Sest ma mõtlen seda kui nime, õppeaine nime, mitte kui lihtsalt keelt. Vat sellepärast. Aga kui kirjavead (ning see ei olnud kirjaviga!) panevad sind kommima, siis tuleks neid vist rohkem teha..
10:13 am
Post a Comment

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...
Post a Comment
Read more

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)
Post a Comment
Read more

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...
Post a Comment
Read more