Skip to main content

Eee... mida?

Eile lõhnas Keeru audikas nagu puhas pesu. Väga imelik. Täna ei lõhnanud. Täna oli kontrolltöö. 45 minti vahtisin ühte ülesannet ja siis otsustasin, et ei tule ühtki säravat ideed. Ei tulnudki. Ja siis ühe teise ülesandega oli nõnna, et mul üks vajalik definitsioon oli vihikus üht moodi ja raamatus hoopis teist. Tuli jälle mõelda, kumb õige on, valisin vihiku oma. Tundus parem ja oli pealegi seal ka kahes kohas. Ja Wikipedia nõustub minuga. Jeee!!! Oleks ma enne kontrolltööd vaid teadnud, et materjale võib kasutada. Aga nojah, eriti palju ei oleks sest kasu olnud, lihtsalt kott oleks raskem olnud.

Ja siis pool Kombi loengut korises mul kõht. Oleks siis, et veel vaikselt ja omaette, aga tema korises ikka nii, et... maitea, loodame, et päris terve klass ei kuulnud. Aga minu ümbruskond vist küll. Iiiiik!

Ja siis ma käisin šoppamas ja ostsin endale häid ja ilusaid asju. :D

Aaa, meelde tuli, millest ma veel rääkida tahtsin. Eile ma tegin sellist asja, et naaldusin vastu ust. Naaldun ja naaldun, eks ole, ja siis tuleb välja, et uks on hoopis teisel pool ja see, mille vastu mina rõõmsalt naaldun, on hoopiski pimedus. Nojah. Eks seda on vist vaja tasakaaluks kõigile neile kordadele, kui ma rõõmsalt vastu ust olen kõndinud. Seda ikka juhtub aeg-ajalt. Aga mine sa tea! Äkki ükskord läheb nii, et kõnnin uksest hoopis läbi. Seda eelnevalt avamata. Evolutsioon, või midagi. ;)

Comments

Anonymous said…
mida põnevat, head ja ilusat sa endale siis ostsid?
suxu said…
Küll kunagi näed. :P

Nooh, kõike head & ilusat mitte. Näiteks poolteist pakki Mynthonit olen ma juba alla kugistanud.
Anonymous said…
Oh sind!
Aga kuidas siis töö läks, mida sa ei osanud? Ja kõik see muu, mis minu mõtetes selle ainega seostub? Kressid ja muu värk?
suxu said…
No see oligi see töö, mida ma siin mainisin. Ja kõik muu.. nooh, pärast tööd sai seda ju ikka veidi arutatud kah, kuidas siis muidu. :P
Anonymous said…
oh neid kresse... aga sel korral sai siis õigel ajal lõpetatud jah, mitte nii erinevalt, et ei ole lootustki kohtuda?
suxu said…
Eip, aga meil oli järgmine loeng kah koos.

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...