Skip to main content

Aina hullemaks

Okei, mu unenäod lähevad nüüd küll aina hullemaks ja imelikumaks. Ja ma ei tahaks üleüldse präägu siin niimoodi kirjutada, kui keegi pole veel mu viimast sissekannet komminud, aga noh, selliseid unenägusid lihtsalt tuleb jagada. :P

Eile öösel nägin ma unes, et ma olin eksamil. Imelik, kas pole? No aina hullemaks läheb. Igatahes aine oli Arstiteaduskonnast, mingi haiguste sümptomid-ravimid värk. Ja siis igaüks sai ühe pileti, kus olid kirjas haiguse sümptomid vene keeles ja meie pidime need eesti keelde tõlkima. Iiiik?! Jepp, see oligi nagu eksami point. Aga igatahes ma sain kogemata ühe pileti asemel kolm - need olid kokku kleepunud, mis ma sinna parata saan! - nii et ma siis mõtlesin, et eks ma kasutan toda piletit, millest ma kõige rohkem aru saan. Ja siis oligi veidi aega kõik korras, aga siis ma jäin õppejõule oma kolme piletiga vahele ja ta kukutas mu läbi. :o Ma tükk aega veel vaidlesin temaga, seletasin ja palusin ja muud sellist, aga ei mingit abi. Aga siis tuli mängu Ooperifantoom. Kes oli palju hullem mõrvar, kui ta tegelikult on. No ta ikka tappis inimesi ja siis lõikas neid tükkideks ja mõnikord ka vastupidises järjekorras. Aga point oli selles, et ta oli minu poolel. Iiiik! No ikka parem kui minu vastu. Ja siis mina, iivil-iivil mina, ähvardasin oma õppejõudu, et kui ta mind eksamist läbi ei lase, siis ma ässitan Ooperifantoomi talle kallale. Ja mis sellel vaesel mehel siis üle jäi, kui mind eksamist läbi lasta.

Piisavalt hull/imelik?

Täna öösel oli mitu hääd unenägu, aga parim oli ikka see, mis sisaldas Noortekoori, kes osales jälle mingis etenduses. Ja siis korraga tuleb minu juurde Riho Leppoja ja küsib, et kas ma ei tahaks, palun, selles etenduses Putinit mängida. :P Ma proovisin küll talle selgeks teha, et ma nagu ei oska tegelikult laulda, aga tundub, et see ei olnud piisav argument. Sest neil oli tõsine Putini-vaegus ja mina mingil põhjusel sobisin sinna ossa. Lõppes vist asi sellega, et ma nõustusin, et okei, kui nad tõesti ühtegi paremat Putinit ei leia, eks ma noh võin ju kah. :)

Unenäo teises osas, mis ei ole NII lahe, ronisin ma ploomipuu otsa. Olin Tõraveres aiamaal, öösel pimedas, üksi, taskulambiga. Päris jube oli. Ja kui siis korraga oli kuulda midagi sellist, mis kõlas nagu koer, siis ma sattusin tõsisesse paanikasse ja ronisin ploomipuu otsa. Ja jäingi sinna kuni valgeks läks ja teised kah välja ilmusid.

Ehh, mis arvate, päris lahe, eks? :) Huvitav, mis mind küll homme öösel ees ootab. ;)

---
suxu

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j