Skip to main content

Aina hullemaks

Okei, mu unenäod lähevad nüüd küll aina hullemaks ja imelikumaks. Ja ma ei tahaks üleüldse präägu siin niimoodi kirjutada, kui keegi pole veel mu viimast sissekannet komminud, aga noh, selliseid unenägusid lihtsalt tuleb jagada. :P

Eile öösel nägin ma unes, et ma olin eksamil. Imelik, kas pole? No aina hullemaks läheb. Igatahes aine oli Arstiteaduskonnast, mingi haiguste sümptomid-ravimid värk. Ja siis igaüks sai ühe pileti, kus olid kirjas haiguse sümptomid vene keeles ja meie pidime need eesti keelde tõlkima. Iiiik?! Jepp, see oligi nagu eksami point. Aga igatahes ma sain kogemata ühe pileti asemel kolm - need olid kokku kleepunud, mis ma sinna parata saan! - nii et ma siis mõtlesin, et eks ma kasutan toda piletit, millest ma kõige rohkem aru saan. Ja siis oligi veidi aega kõik korras, aga siis ma jäin õppejõule oma kolme piletiga vahele ja ta kukutas mu läbi. :o Ma tükk aega veel vaidlesin temaga, seletasin ja palusin ja muud sellist, aga ei mingit abi. Aga siis tuli mängu Ooperifantoom. Kes oli palju hullem mõrvar, kui ta tegelikult on. No ta ikka tappis inimesi ja siis lõikas neid tükkideks ja mõnikord ka vastupidises järjekorras. Aga point oli selles, et ta oli minu poolel. Iiiik! No ikka parem kui minu vastu. Ja siis mina, iivil-iivil mina, ähvardasin oma õppejõudu, et kui ta mind eksamist läbi ei lase, siis ma ässitan Ooperifantoomi talle kallale. Ja mis sellel vaesel mehel siis üle jäi, kui mind eksamist läbi lasta.

Piisavalt hull/imelik?

Täna öösel oli mitu hääd unenägu, aga parim oli ikka see, mis sisaldas Noortekoori, kes osales jälle mingis etenduses. Ja siis korraga tuleb minu juurde Riho Leppoja ja küsib, et kas ma ei tahaks, palun, selles etenduses Putinit mängida. :P Ma proovisin küll talle selgeks teha, et ma nagu ei oska tegelikult laulda, aga tundub, et see ei olnud piisav argument. Sest neil oli tõsine Putini-vaegus ja mina mingil põhjusel sobisin sinna ossa. Lõppes vist asi sellega, et ma nõustusin, et okei, kui nad tõesti ühtegi paremat Putinit ei leia, eks ma noh võin ju kah. :)

Unenäo teises osas, mis ei ole NII lahe, ronisin ma ploomipuu otsa. Olin Tõraveres aiamaal, öösel pimedas, üksi, taskulambiga. Päris jube oli. Ja kui siis korraga oli kuulda midagi sellist, mis kõlas nagu koer, siis ma sattusin tõsisesse paanikasse ja ronisin ploomipuu otsa. Ja jäingi sinna kuni valgeks läks ja teised kah välja ilmusid.

Ehh, mis arvate, päris lahe, eks? :) Huvitav, mis mind küll homme öösel ees ootab. ;)

---
suxu

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...