Skip to main content

Roosa

No tahtsin lihtsalt midagi roosaga kirjutada, tulevad sellised imelikud tujud. Tegelt ma leidsin, et ma nägin aastavahetusel roosas päris normaalne välja ja siis ma taipasin, et peaaegu kõik olid aastavahetusel roosas. Nooh, pooled vähemalt. (VÄGA TÄHTIS MÄRKUS: Papu ei olnud roosas. Papu oli lõhes.) Hmm. Kas ma olen viimasel ajal endast jube kõrgel arvamusel või mis? Aga tuleb olla positiivne! Enesehaletsemine ei kõlba kuskile! Positiivne suhtumine ruulib! Eee, okei, mida see küll tähendama pidi? Hehee.

Hmm. Aaa! Ma ei taha viimasel ajal eriti süüa. Need jõulud, jõulud, jõulud. Kõht on ikka veel liiga täis. Mandariinidest, piparkookidest ning kohukestest piisab täielikult. No okei, sinepileiba sõin kah. Ja nüüd on kõht jälle täis!

Ma nägin täna unes kahte oma lemmikpersooni. Kolm korda võite arvata. Nad olid koos, muuseas. Trepil. Vestlesid. Ja mina... eee... roomasin mööda. No mida?! Ma lihtsalt juhulikult kukkusin hetk enne seda pikali, ikka juhtub. Kuigi oleks võinud juhtuda kuskil mujal. Õnneks nad mulle suurt tähelepanu ei pööranud, küllap oli nii huvitav jutt. Uhh, vedas.

Hehee.

---
Suxu
Labels:

Comments

Anonymous said…
Seda sinu roosat tuju on silmadel täitsa valus lugeda, muide. Ära rohkem roosalt kirjuta, palun.

Aga unenäost ma tahan, et sa pikemalt räägiks! Ja sellest kah, et mis juhtunud on, et sul nii hea tuju on.
10:27 pm
suxu said…
Maitea, niisama. :) Miks mitte..
10:59 pm
Anonymous said…
Muide, ma tahtsin veel lisada, et sina olid aastavahetusel roosas, aga mina olin lõhes, mitte roosas. Vat. Jäägem ikka korrektseks terminites, eks?
10:30 pm
suxu said…
Aga kas ma seda võin öelda, et sa olid roosakas toonis?
6:58 pm
Anonymous said…
Jah, seda võid. Äärmisel juhul. Siis, kui sa seletad juurde, et tegelikult oli oranž lõhe kah.
9:53 pm
Anonymous said…
Aga kes see teine on?
11:30 am
suxu said…
See, kes ei ole esimene. :P
5:24 pm
Post a Comment

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...
30 comments
Read more

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)
Post a Comment
Read more

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...
Post a Comment
Read more