Skip to main content

Saasaaru

Jeeeeee! Vaba tee ussss! Seekord läks paremini, ei suutnud isegi tuhande aastaga metsa panna. Kuigi jah, võimalus oli täitsa olemas ja paar minutit ma ka kahtlesin. ;)

Seoses selle eksamiga meenutasin ma keskkooli ajalookontrolltöid. Tuli meelde üks, kus mult küsiti Vietnami sõja neid aastaid, kus USA seal osales. Ma ei teadnud. Ei viitsinud kõike pähe õppida. Pealegi mul ei püsi niikuinii aastaarvud meeles. Kui ma paar päeva tagasi teatasin isale, et sellepärast ma ajalugu õppima ei läinudki, siis järgnes loeng sellest, kuidas minu ajalugu õppima minek oleks riigi ressursside raiskamine. Ptah. (= Egiptuse käsitööliste jumal, kelle baa on härg). Nujah, aga siis mulle meenusid ka teised põhjused, miks ma ajalugu õppima ei läinud. Näiteks see, et siis ma oleksin pidanud lõpueksamina ka ajaloo tegema. Õõõäh!

Aga tegelt on see ka väga irooniline. Kui mõelda, et mul sel semestril oli kaks ainet, mida ma kumbagi ei osanud, kumbki ei meeldinud, loengus ka eriti ei käinud ja kui, siis põhiliselt magamas. Ja siis oli mul see ajalugu, mis mulle nagu *tõsiselt* meeldis, ma kuulasin seda *tõsise* huviga ja kohe kahju oli, kui loeng läbi sai. Soe valge klassiruum, akna taga läheb hämaraks ja ulub tuul, aga meile räägitakse Kreeka jumalatest. Oeh. :) Ja siis neis kahes esimeses aines saan ma mesilase ning ajaloost kukun läbi. Saa sa aru!

Juuda riigi pealinn oli Samaaria. Ma jätsin selle meelde kui Samara. Ring 2 ei olnud üldse nii huvitav, kui ta oleks võinud olla. Tegelt ta oli isegi igav. Liiga palju seda ninnu-nännutamist enne kui asi tõsiseks läks. Mis muidugi ei tähendanud seda, et ma ei oleks suutnud paar tundi hiljem öösel üles ärgata ja veidi kõhedust tunda. Mingit naitmeeri vist küll ei olnud, lihtsalt kõhedus.

Ja seekord mul ei jooksnudki ööl enne eksamit aastaarvud silme eest läbi. Aga närvis olin ma küll ja kohutavalt. Seisin seal ajalooklassi taga ja mõtlesin, et kui õppejõud varsti ei tule, siis ma lähen hulluks. Võimalik, et läksingi.

Ja siis sai eksam läbi ja tuju oli hää ja ma tundsin, et nüüd ma olen küll ühe klaasikese ära teeninud. Ja pärast seda klaasikest hakkas tunduma, et ma olen ka palju muud ära teeninud. Näiteks sokid. Ja sinise küünelaki. Ja head eesti musa. :D

Täna öösel ma nägin unes, et ma sain tütre ja panin talle nimeks Emilia. Alguses tahtsin Emily panna, aga seal on see y/i probla, nii et panin siis hoopis Emilia.

~*~
Suxu

Comments

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...