Skip to main content

Saasaaru

Jeeeeee! Vaba tee ussss! Seekord läks paremini, ei suutnud isegi tuhande aastaga metsa panna. Kuigi jah, võimalus oli täitsa olemas ja paar minutit ma ka kahtlesin. ;)

Seoses selle eksamiga meenutasin ma keskkooli ajalookontrolltöid. Tuli meelde üks, kus mult küsiti Vietnami sõja neid aastaid, kus USA seal osales. Ma ei teadnud. Ei viitsinud kõike pähe õppida. Pealegi mul ei püsi niikuinii aastaarvud meeles. Kui ma paar päeva tagasi teatasin isale, et sellepärast ma ajalugu õppima ei läinudki, siis järgnes loeng sellest, kuidas minu ajalugu õppima minek oleks riigi ressursside raiskamine. Ptah. (= Egiptuse käsitööliste jumal, kelle baa on härg). Nujah, aga siis mulle meenusid ka teised põhjused, miks ma ajalugu õppima ei läinud. Näiteks see, et siis ma oleksin pidanud lõpueksamina ka ajaloo tegema. Õõõäh!

Aga tegelt on see ka väga irooniline. Kui mõelda, et mul sel semestril oli kaks ainet, mida ma kumbagi ei osanud, kumbki ei meeldinud, loengus ka eriti ei käinud ja kui, siis põhiliselt magamas. Ja siis oli mul see ajalugu, mis mulle nagu *tõsiselt* meeldis, ma kuulasin seda *tõsise* huviga ja kohe kahju oli, kui loeng läbi sai. Soe valge klassiruum, akna taga läheb hämaraks ja ulub tuul, aga meile räägitakse Kreeka jumalatest. Oeh. :) Ja siis neis kahes esimeses aines saan ma mesilase ning ajaloost kukun läbi. Saa sa aru!

Juuda riigi pealinn oli Samaaria. Ma jätsin selle meelde kui Samara. Ring 2 ei olnud üldse nii huvitav, kui ta oleks võinud olla. Tegelt ta oli isegi igav. Liiga palju seda ninnu-nännutamist enne kui asi tõsiseks läks. Mis muidugi ei tähendanud seda, et ma ei oleks suutnud paar tundi hiljem öösel üles ärgata ja veidi kõhedust tunda. Mingit naitmeeri vist küll ei olnud, lihtsalt kõhedus.

Ja seekord mul ei jooksnudki ööl enne eksamit aastaarvud silme eest läbi. Aga närvis olin ma küll ja kohutavalt. Seisin seal ajalooklassi taga ja mõtlesin, et kui õppejõud varsti ei tule, siis ma lähen hulluks. Võimalik, et läksingi.

Ja siis sai eksam läbi ja tuju oli hää ja ma tundsin, et nüüd ma olen küll ühe klaasikese ära teeninud. Ja pärast seda klaasikest hakkas tunduma, et ma olen ka palju muud ära teeninud. Näiteks sokid. Ja sinise küünelaki. Ja head eesti musa. :D

Täna öösel ma nägin unes, et ma sain tütre ja panin talle nimeks Emilia. Alguses tahtsin Emily panna, aga seal on see y/i probla, nii et panin siis hoopis Emilia.

~*~
Suxu

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...