Skip to main content

Roosa

No tahtsin lihtsalt midagi roosaga kirjutada, tulevad sellised imelikud tujud. Tegelt ma leidsin, et ma nägin aastavahetusel roosas päris normaalne välja ja siis ma taipasin, et peaaegu kõik olid aastavahetusel roosas. Nooh, pooled vähemalt. (VÄGA TÄHTIS MÄRKUS: Papu ei olnud roosas. Papu oli lõhes.) Hmm. Kas ma olen viimasel ajal endast jube kõrgel arvamusel või mis? Aga tuleb olla positiivne! Enesehaletsemine ei kõlba kuskile! Positiivne suhtumine ruulib! Eee, okei, mida see küll tähendama pidi? Hehee.

Hmm. Aaa! Ma ei taha viimasel ajal eriti süüa. Need jõulud, jõulud, jõulud. Kõht on ikka veel liiga täis. Mandariinidest, piparkookidest ning kohukestest piisab täielikult. No okei, sinepileiba sõin kah. Ja nüüd on kõht jälle täis!

Ma nägin täna unes kahte oma lemmikpersooni. Kolm korda võite arvata. Nad olid koos, muuseas. Trepil. Vestlesid. Ja mina... eee... roomasin mööda. No mida?! Ma lihtsalt juhulikult kukkusin hetk enne seda pikali, ikka juhtub. Kuigi oleks võinud juhtuda kuskil mujal. Õnneks nad mulle suurt tähelepanu ei pööranud, küllap oli nii huvitav jutt. Uhh, vedas.

Hehee.

---
Suxu
Labels:

Comments

Anonymous said…
Seda sinu roosat tuju on silmadel täitsa valus lugeda, muide. Ära rohkem roosalt kirjuta, palun.

Aga unenäost ma tahan, et sa pikemalt räägiks! Ja sellest kah, et mis juhtunud on, et sul nii hea tuju on.
10:27 pm
suxu said…
Maitea, niisama. :) Miks mitte..
10:59 pm
Anonymous said…
Muide, ma tahtsin veel lisada, et sina olid aastavahetusel roosas, aga mina olin lõhes, mitte roosas. Vat. Jäägem ikka korrektseks terminites, eks?
10:30 pm
suxu said…
Aga kas ma seda võin öelda, et sa olid roosakas toonis?
6:58 pm
Anonymous said…
Jah, seda võid. Äärmisel juhul. Siis, kui sa seletad juurde, et tegelikult oli oranž lõhe kah.
9:53 pm
Anonymous said…
Aga kes see teine on?
11:30 am
suxu said…
See, kes ei ole esimene. :P
5:24 pm
Post a Comment

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...
Post a Comment
Read more

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)
Post a Comment
Read more

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...
Post a Comment
Read more