Skip to main content

ennui

Oeh. Näete kui demotiveeritud ma olen blogima, kui keegi seda ei kommi, ja kui keegi seda ei kommi, siis kust ma tean, kas keegi üldse seda loebki.

Või on asi milleski muus. Mul on jah üks paras jama kaelas, aga ma ei viitsi hetkel halada ja kiruda kah, sest noh, tuju rikuks ära. Täna öösel võin ma veel ilusatele asjadele mõtelda.

Nii et ma kirjutan pigem oma viirdriimidest. Ei ole eriti lahedad, ega eriti huvitavad, ega eriti erilised, aga nojah.

1) Järjekordne Potteri unenägu. Tegevus toimus Härmas ja algas neljandalt korruselt. Ja kuskil kolmanda korruse kandis lebas trepi peal üks horcrux, mis oli muuseas minu kaelakee. Kuidas nad küll julgesid, mulle meeldib see kaelakee! Aga igatahes siis Harry kavatses minna alla selle järele, aga McGonagall ütles, et ta läheb ise, ja läkski. Ei tea, kas ta jõudis minu kaelakeeni, aga trepist alla igatahes mitte; läks poole trepi peal kaduma. Ja siis pärast seda, mitte enam neljandal korrusel, vaid hoopis mingis kohvikus, avaldas Harry enam-vähem Ronile armastust. Okei, enam-vähem. Umbes nii et "sa oled mulle kõige tähtsam siin maailmas ja sa tead, et ma teeksin sinu heaks mida tahes, aga hetkel on Horcruxid siiski tähtsamad".

2) Teine unenägu, tegevus ikka Härmas ja jälle trepil. Läksime sealt alla, mina ja mingi koorikas, kes küsis mult, kas mul auto on ja mis mu nimi on. Ma siis vastasin. Ta siis küsis, et kas auto on uus? Mina vastu, et nimi on uus. Tema siis naeris, et uus nimi. (Mis on imelik? Nimi on Imelik. Imelik nimi.)

3) Kolmas unenägu, enam mitte Härmas. Ma sain nimelt surma. Kas autoõnnetuses või kukkusin trepist alla. Ja siis ma sattusin teispoolsusesse. Kus toimus keemia järeleaitamine. Ühte poissi hakati õpetama ühe teise poisi poolt ja mina kilkasin vahele, et mulle meeldib keemia, ja siis mind kutsuti kah kaasa keemia klassi. Ainult et siis mind suudeti elustada ja ma teatasin neile, et ma pean nüüd minema ja läksingi.

4) Neljas unenägu. Ma käisin Papuga Varssavis ja siis Orav pidi need pildid, mis ta seal tegi, üles panema, ainult et teda ei olnud tegelikult Varssavis kaasas. Hmm.

Ja nüüd täiesti unenäoväliselt veel üks väike märkus. Ma õppisin jälle uue sõna ära. Ennui. Tähendab boredom. Tuleb vana-prantsuse keelest, samast kohast, kust annoy. Nüüd kus ma seda tean, on sarnasus täitsa olemas. Aga esimest korda peale vaadates polnud mul õrna aimugi, mis see tähendada võiks ja ainus sõna, millele ta minu meelest sarnanes, oli eunuch. Aga näädsa, nii traagiline päriselt ei ole.

Liv & löön, oor samting laik tät.

Comments

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (...