sohijutt

Ma räägin teile ühe loo. Ma tean küll, et keegi enam mu blogi lugemas ei käi - ta ise ütles - aga räägin ikka. Kunagi ammu, kui ma veel noor ja ilus olin... aga ei, siiski mitte nii ammu. Kunagi ammu kui ma noor ja äärmiselt hulluksajav olin, mängisime me vennaga ühte mängu. Veidike sarnanes see Luukerele, aga täitsa ilma keksukummita. Point oli selles, et me jutustasime üksteisele lugusid, vaheldumisi, ja eesmärk oli loo sees öelda sõna 'sohk' niimoodi, et see, kes parajasti kuulab, seda ei märka. Kui märkasid, siis tuli "Sohk!" karjuda. Noh, mina jutustasin esimesena. Ei mäleta mida, aga venna kuulas ja karjus sohi ilusti ära. Seejärel oli tema kord ja ta rääkis sellise loo, et ma ei julgenud pärast seda tükk aega magama minna. Ma natuke mäletan, seal oli mingi vanamees, kes elas majas jõe ääres. Ja siis ühel öösel kuulis ta mingit häält ja tõusis üles ja pani riidesse ja kui tal oli jalas ka teine sohk, siis ta läks välja jõe äärde ja teda ei nähtud enam kunagi. Või umbes nii. Noh, mina seda mängu igatahes ei võitnud. :)

Aga viimasel ajal on minu hobiks - köhsõltuvuseksköh - justnimelt sokid. Muudkui ostan, triibulisi ja öökullilisi. Präägugi on jalas roosad sokid mustade öökullidega. Varem oli mul kampsunimaania. Aga siis ma avastasin, et kapp on kampsuneid täis ja leidsin, et nüüd aitab. Noh, sokke on mul kah mitu hunnikut. Aga sokid kuluvad ju ära. Augud tulevad sisse ja pesumasin sööb ära ja oeh, ega see soki elu kerge pole.

Uuu! Atlantis oli täna kaa nii kena lilla nagu teisipäeviti vist ikka. Papu väitis, et talle ei meeldi, aga tema on mõrtsukporru, kes teeb näo, et on täiemõistuslik seen! Või oli see vastupidi. Igatahes urku ei kavatse ta topitud saada.