Skip to main content

ma armastan vett

Ma armastan vett. Kui see mulle otsa sajab või ma selle sees hulbin, siis sooja vett. Joomiseks sobib natuke külmem variant kah. Mõnikord tööl olles joon ma terve päeva lihtsalt vett. Teinekord joon teed ja lõunasöögi peale vahest ka kohvi, aga paar kruusi vett joon ikka. Lõunasöögi kõrvale joon pea alati vett. Kodus joon ka mõnikord vett. Hea jook ja mõjub enesetundele ka hästi. 

Välispidiselt tarbin ma vett siis vannis ja duši all käies. Mulle meeldib vannis käia, see on nii mõnus. Lisaks vannisoolale olen avastanud ka sellise mõnusa asja nagu vannipiim. Olemuselt selline piimapulbri taoline asi, aga lisaks piimapubrile sisaldab ka õlisid. Mul on praegu olemas Joiki roosiga vannipiim ja tsitrusega vannipiim. Esimene sisaldab ka kuivatatud roosi kroonlehti, mis mulle eriti ei meeldi, sest siis on terve vann seda roosiõiepuru täis. Teise puhul on see kuivatatud apelsinikoor, mis on parem variant, sest seda ei ole nii palju ja see ei ole nii pudi. Aga vaatamata sellele pudile, on ka roosipiim väga mõnna ja väga mõnusa lõhnaga. 

Kui ma lähen peale pikka ja väsitavat tööpäeva vanni või duši alla, siis ma tulen sealt välja hoopis värskemana ja rõõmsamana. Puhtamana kah. Mulle lihtsalt meeldib vesi, see rahustab ja turgutab mind. 

Aga nüüd natukese teisel teemal, ostsin hiljuti suure salatiraamatu "Salat, mu arm". Seal on üle saja huvitava salatiretsepti. Ühte ma juba tegin ka: pastasalat mozzarella, päikesekuivatatud tomati ja kapparitega. Väga nämma oli. 

Lisaks sai üle hulga aja tehtud ka üks smuuti: banaani-mango. Enne seda ma ostsin poest Pai smuutisid, aga seekord ostsin poest hoopis banaani ja mangot. Mango on üks minu lemmik smuuti koostisosa. Mango kivi on päris huvitav, selline suur ja valge ja lapik.

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.