Oli siin üks päris tavaline hommik, mõned päevad tagasi. Ärkasin üles, tegin teed, sõin ja tegin muid hommikusi tegemisi, näiteks püüdsin R-t voodist välja lohistada, aga ta sunnik pani seekord vastu. Jätsin ta siis rahule ja hakkasin pikki pükse jalga tõmbama - aga tõmbasin hoopis midagi muud ära. Kummardamislihase vms, igatahes alaselga lõi tugev valu sisse. Siis ma oigasin natuke, panin rohtu peale ja püksid sain ka kuidagi moodi jalga ja kiirustasin bussi peale. Kella järgi oleksin tegelikult maha jäänud, aga buss õnneks väljus natuke hiljem.
Sama asja tegin ma kusjuures mõned aastad tagasi põlvikut jalga tõmmates. Seega - riietumine on ohtlik tegevus.
Aga selliste ilmadega nagu siin vahepeal olnud on, ei saa kuidagi jätta riidesse panemata. Mina olen jälle täies talvevarustuses - talvejope, talvemüts, talvesall ja saapad kah. Sest mul lasevad kingad vett läbi, vähemalt üks neist. Saapad tegelikult kah, aga ainult siis kui ma hästi sügavasse lompi astun. Riideid on mul küll nii palju nagu ühel korralikul naisel olema peab - kappi ei mahu ära ja midagi pole selga panna - aga jalanõude koha pealt on mul ühed saapad, ühed mugavad kingad, kaks paari ebamugavaid kingi (millega ma enamasti teatris käin) ja siis lahtisi kingi on natuke rohkem, umbes 4 paari, kui plätud ka sisse lugeda. Mul on lihtsalt sellised imelikud kahe numbri vahepealsed jalad. Ja kõik kinnised kingad, mis ma olen ostnud, on alguses mu jalakesi veristanud.
Õnneks mul selliseid põhimõtteid ei ole, et mai kuus enam talvejope ja -saabastega ei käi. Muidu oleksin viimasel ajal päris palju külmetama pidanud. Aga jah, ilm on jälle hukas. Aprillile võib ju sellise käitumise andeks anda, aga mai? Kui juuli ka samasugune tuleb, siis ausalt, ma räägin jälle suure suu ja kõva häälega, kuidas tuleks Austraaliasse emigreeruda. Ega ma läheksin ka - kui ma oleksin selline inimene, kes muudkui läheb ja kõigega hakkama saab.
Eelmine nädalavahetus oli õnneks palju kevadisem ja siis sai kevadlaadal käidud ja suure laadungiga sealt ka võidukalt lahkutud. Põhiliselt söögikraami ja siis üks lõikelaud, et kui tekib vajadus midagi koos lõikuda ja viilutada, siis ei peaks mina seda kuumaaluse peal tegema.
Pühapäeval olime tegused ja viisime kuuse välja. Mis kuuse? No selle, mis oli alguses jõulukuusk, siis roheline toataim, siis roheline rõdutaim ja lõpetuseks pruun rõdutaim. Kes oleks võinud seda arvata, et kuused potis ei kasva? Tegelikult on mul kahtlane tunne, et kõik mu toalilled on teinud mingi ühise suitsiidikokkuleppe.
Sama asja tegin ma kusjuures mõned aastad tagasi põlvikut jalga tõmmates. Seega - riietumine on ohtlik tegevus.
Aga selliste ilmadega nagu siin vahepeal olnud on, ei saa kuidagi jätta riidesse panemata. Mina olen jälle täies talvevarustuses - talvejope, talvemüts, talvesall ja saapad kah. Sest mul lasevad kingad vett läbi, vähemalt üks neist. Saapad tegelikult kah, aga ainult siis kui ma hästi sügavasse lompi astun. Riideid on mul küll nii palju nagu ühel korralikul naisel olema peab - kappi ei mahu ära ja midagi pole selga panna - aga jalanõude koha pealt on mul ühed saapad, ühed mugavad kingad, kaks paari ebamugavaid kingi (millega ma enamasti teatris käin) ja siis lahtisi kingi on natuke rohkem, umbes 4 paari, kui plätud ka sisse lugeda. Mul on lihtsalt sellised imelikud kahe numbri vahepealsed jalad. Ja kõik kinnised kingad, mis ma olen ostnud, on alguses mu jalakesi veristanud.
Õnneks mul selliseid põhimõtteid ei ole, et mai kuus enam talvejope ja -saabastega ei käi. Muidu oleksin viimasel ajal päris palju külmetama pidanud. Aga jah, ilm on jälle hukas. Aprillile võib ju sellise käitumise andeks anda, aga mai? Kui juuli ka samasugune tuleb, siis ausalt, ma räägin jälle suure suu ja kõva häälega, kuidas tuleks Austraaliasse emigreeruda. Ega ma läheksin ka - kui ma oleksin selline inimene, kes muudkui läheb ja kõigega hakkama saab.
Eelmine nädalavahetus oli õnneks palju kevadisem ja siis sai kevadlaadal käidud ja suure laadungiga sealt ka võidukalt lahkutud. Põhiliselt söögikraami ja siis üks lõikelaud, et kui tekib vajadus midagi koos lõikuda ja viilutada, siis ei peaks mina seda kuumaaluse peal tegema.
Pühapäeval olime tegused ja viisime kuuse välja. Mis kuuse? No selle, mis oli alguses jõulukuusk, siis roheline toataim, siis roheline rõdutaim ja lõpetuseks pruun rõdutaim. Kes oleks võinud seda arvata, et kuused potis ei kasva? Tegelikult on mul kahtlane tunne, et kõik mu toalilled on teinud mingi ühise suitsiidikokkuleppe.
Comments