Skip to main content

verivorstid ja hapukapsas

... on toit, mida ma paar päeva tagasi sõin. Ehk siis jah, saab küll ka mitte-jõululisel ajal sellist toitu teha. Verivorstivalik poes just väga suur ei olnud, aga olemas ta siiski oli. Verivorst, mitte valik. Verikäkki oli ka. Aga sellist jõulutoitu ei teinud ma mitte seetõttu, et oleks väga suur isu tulnud selle järele, vaid kuna mul oli 730 g hapukapsast üle. Toorest hapukapsast mu kõht ei kannata, seega oli see vaja ära keeta. Ja kui juba hapukapsa tegemiseks läks, siis miks mitte ka verivorst? 

Kogu asi sai tegelikult alguse märtsis. Või pigem Selveri retseptikalendri märtsikuu toidust. Jaanuari ja veebruari toit sai õigel ajal järele proovitud ja plaanis oli ka märtsis sama teha, aga siis ma jäin haigeks. Siis sai märts läbi ja tuli aprill, siis sai aprill läbi ja tuli mai. Nüüd, kus juba mai hakkas lõpule jõudma, otsustasin, et teen selle asja siis ikkagi ära, kuna retsept tundus huvitav - hapukapsa-salaami ampsud.

Tegemist oli põhimõtteliselt hapukapsa pannkookidega (aluseks siis keefiriga pannkoogitaigen + 270 g hapukapsast), lisaks siis veel salaami ja riivjuust. Praadisin pannil kookosõlis jumekaks, nagu retseptis öeldud oli. Hapukapsas ise jäi krõmpsuv. Lisan pildikese ka:














Mulle täitsa maitsesid need plönnid ja hea oli, sest enamuse pidin ise ära sööma. R. jaoks oli see liiga "gurmee" ja hapukapsast oli liiga palju. Aga mõned ta ikkagi ära sõi. Nii et väga hull vist ei olnud. 

Mina olen siin viimasel ajal suures osas salati peale ümber kolinud. Mõtlesin küll, et ei viitsi kahte erinevat õhtusööki teha, aga tuleb välja, et viitsin. Eriti kuna salatit teen juba valmisolevatest koostisainetest ja mõnikord siis kombineerin ka natuke; ehk kui ma R-le teen kartulit ja lihapalli, siis endale võtan salatisse ka mõned lihapallid. Aga muidu sobib mulle ka selline salat, kus on lisaks salatile ka ainult tomat ja mozzarella. Ja loomulikult oliiviõli ja balsamiäädikas. Ma avastasin ka selle kevade oma lemmik toiduaine, või kuidas seda iganes nimetada - Rimi oliiviõli sidruniga. Kuskil aprilli alguses vist ostsin esimese pudeli, mis nüüdseks on juba otsas ja teisest pudelist on umbes 1/3 ära kasutatud. Kui esimene pudel otsa sai, mõtlesin korraks võtta prooviks apelsiniga oliiviõli, aga otsustasin ikka sidruni oma kasuks. Sellepärast, et sidrun sobib väga hästi igale poole. Ja pealegi see oli soodukaga ka. 












Nii, mida huvitavat toidutemaatilist mul veel rääkida on? Ei tulegi hetkel rohkem miskit meelde. Räägime siis natuke muust ka.

Õues on nüüd päris kena kevade. Kõik on lehtes ja roheline, selline hästi kena kevadroheline, ööbikud laksutavad ja kell pool üksteist on õues veel valge. Juhuu! Temperatuur on ka okei, lund enam ei saja ja talveriietes käima ei pea. Ilus aeg see kevadine kevad. Ja kui kiiresti kõik tärkas ja lehte läks - minu meelest toimus see paari sooja päevaga. Mulle nii meeldib see kevadine tärkamine ja ärkamine, aga väga lihtne on seda ka lihtsalt maha magada. 

Eelmine reede, kui oli üks väga kena ja väga soe ilm, istusime me õhtul R-ga rõdul, vaatasime päikeseloojangut ja sõime jäätist. See oli väga mõnna. Laupäeval võtsime ette aknapesu. Esmalt pesin ära magamistoa akna rõdu pealt ja kuigi ma olen esimesena nõus tunnistama, et täiuslikkusest oli asi kaugel, siis sai vähemalt paremaks kui enne ja ma olen sellega rahul. Seejärel ma pesin muusikatoa akent, või vähemalt üritasin pesta, aga see sunnik ei käi ju lahti, seega mulle tundub, et kokkuvõttes läks asi hoopis hullemaks. R. pesi arvutitoa mitte-lahtikäiva akna ja tal läks natuke paremini kui mul, sest mina ei olnud nõus aknalaual istuma ja aknast välja upitama. Teise poole aknaid ei hakanudki pesema, sest need ei käi ka lahti ja nad ei ole nii mustad ka, seega ei maksa vist asja hullemaks ajada.


Aga ok, R-le hakkas nüüd mu klaviatuuril klõbistamine närvidele käima, seega lõpetan selleks korraks. ;)
 

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j