Skip to main content

verivorstid ja hapukapsas

... on toit, mida ma paar päeva tagasi sõin. Ehk siis jah, saab küll ka mitte-jõululisel ajal sellist toitu teha. Verivorstivalik poes just väga suur ei olnud, aga olemas ta siiski oli. Verivorst, mitte valik. Verikäkki oli ka. Aga sellist jõulutoitu ei teinud ma mitte seetõttu, et oleks väga suur isu tulnud selle järele, vaid kuna mul oli 730 g hapukapsast üle. Toorest hapukapsast mu kõht ei kannata, seega oli see vaja ära keeta. Ja kui juba hapukapsa tegemiseks läks, siis miks mitte ka verivorst? 

Kogu asi sai tegelikult alguse märtsis. Või pigem Selveri retseptikalendri märtsikuu toidust. Jaanuari ja veebruari toit sai õigel ajal järele proovitud ja plaanis oli ka märtsis sama teha, aga siis ma jäin haigeks. Siis sai märts läbi ja tuli aprill, siis sai aprill läbi ja tuli mai. Nüüd, kus juba mai hakkas lõpule jõudma, otsustasin, et teen selle asja siis ikkagi ära, kuna retsept tundus huvitav - hapukapsa-salaami ampsud.

Tegemist oli põhimõtteliselt hapukapsa pannkookidega (aluseks siis keefiriga pannkoogitaigen + 270 g hapukapsast), lisaks siis veel salaami ja riivjuust. Praadisin pannil kookosõlis jumekaks, nagu retseptis öeldud oli. Hapukapsas ise jäi krõmpsuv. Lisan pildikese ka:














Mulle täitsa maitsesid need plönnid ja hea oli, sest enamuse pidin ise ära sööma. R. jaoks oli see liiga "gurmee" ja hapukapsast oli liiga palju. Aga mõned ta ikkagi ära sõi. Nii et väga hull vist ei olnud. 

Mina olen siin viimasel ajal suures osas salati peale ümber kolinud. Mõtlesin küll, et ei viitsi kahte erinevat õhtusööki teha, aga tuleb välja, et viitsin. Eriti kuna salatit teen juba valmisolevatest koostisainetest ja mõnikord siis kombineerin ka natuke; ehk kui ma R-le teen kartulit ja lihapalli, siis endale võtan salatisse ka mõned lihapallid. Aga muidu sobib mulle ka selline salat, kus on lisaks salatile ka ainult tomat ja mozzarella. Ja loomulikult oliiviõli ja balsamiäädikas. Ma avastasin ka selle kevade oma lemmik toiduaine, või kuidas seda iganes nimetada - Rimi oliiviõli sidruniga. Kuskil aprilli alguses vist ostsin esimese pudeli, mis nüüdseks on juba otsas ja teisest pudelist on umbes 1/3 ära kasutatud. Kui esimene pudel otsa sai, mõtlesin korraks võtta prooviks apelsiniga oliiviõli, aga otsustasin ikka sidruni oma kasuks. Sellepärast, et sidrun sobib väga hästi igale poole. Ja pealegi see oli soodukaga ka. 












Nii, mida huvitavat toidutemaatilist mul veel rääkida on? Ei tulegi hetkel rohkem miskit meelde. Räägime siis natuke muust ka.

Õues on nüüd päris kena kevade. Kõik on lehtes ja roheline, selline hästi kena kevadroheline, ööbikud laksutavad ja kell pool üksteist on õues veel valge. Juhuu! Temperatuur on ka okei, lund enam ei saja ja talveriietes käima ei pea. Ilus aeg see kevadine kevad. Ja kui kiiresti kõik tärkas ja lehte läks - minu meelest toimus see paari sooja päevaga. Mulle nii meeldib see kevadine tärkamine ja ärkamine, aga väga lihtne on seda ka lihtsalt maha magada. 

Eelmine reede, kui oli üks väga kena ja väga soe ilm, istusime me õhtul R-ga rõdul, vaatasime päikeseloojangut ja sõime jäätist. See oli väga mõnna. Laupäeval võtsime ette aknapesu. Esmalt pesin ära magamistoa akna rõdu pealt ja kuigi ma olen esimesena nõus tunnistama, et täiuslikkusest oli asi kaugel, siis sai vähemalt paremaks kui enne ja ma olen sellega rahul. Seejärel ma pesin muusikatoa akent, või vähemalt üritasin pesta, aga see sunnik ei käi ju lahti, seega mulle tundub, et kokkuvõttes läks asi hoopis hullemaks. R. pesi arvutitoa mitte-lahtikäiva akna ja tal läks natuke paremini kui mul, sest mina ei olnud nõus aknalaual istuma ja aknast välja upitama. Teise poole aknaid ei hakanudki pesema, sest need ei käi ka lahti ja nad ei ole nii mustad ka, seega ei maksa vist asja hullemaks ajada.


Aga ok, R-le hakkas nüüd mu klaviatuuril klõbistamine närvidele käima, seega lõpetan selleks korraks. ;)
 

Comments

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...