Epistole

eesti oma veel kah. Üks hetke lemmikutest-kummikutest. ;) Nende eurolaul on kah minu lemmik (sealt ma nad üles leidsingi..).

Mul pole kunagi olnud nii hea meel näha lörtsi ja loppa, kui mul oli seda eile õhtul, kui ma avastasin, et pool sellest teest, mis hommikul oli üks suur ja meelt heitma panev jääväli on nüüd hea ja mõnus lörts ja lopp ja vesi. Sest eile hommik oli õudne. Õudne. ÕUDNE. Ma oleks mitu korda tahtnud lihtsalt nutma ja karjuma hakata, kui ma tigusammul ühelt pisutki lumisemalt kohalt teisele.. ämm... kõndisin pole õige termin... aegluubisliikusin. Paha jää. Vastik jää. Grrr. Igatahes, lõbusamal teemal. Mulle nii meeldivad need lumevallid teede ääres, mida see meie uus tigurootorlumepuhastaja teeb. Tegelikult ma ei tea, kas ta on tigurootor, võib-olla on lihtsalt rootor, aga ma nägin Maanteemuuseumis ühte tigurootorlumepuhastajat ja see oli lahe. Õudne kah, kui pimedas koridoris vastu tuleks. Kui valges koridoris, siis oleks veel õudsam. Aaa, igatahes, need lumevallid on sellised mõnusad kihilised ja marmorlased, nagu kohupiimakreem või midagi veel nämmamat.

Käisin täna teatris "Mowglit" vaatamas. Hullult lahe oli. Tantsulisem kui ma ootasin ja muusika oli kah hullult lahe. Leidsin end vahepeal soovimas, et mul oleks etenduse soundtrack. Ja siis mõtlesin, et seda tahaks uuesti vaatama tulla. Muidugi, ballettidesse kõrvuni armunud nagu ma olen, ma tahan iga tantsust koosnevat etendust uuesti vaadata. Ja muusikale kah. Igatahes, see oli otsast lõpuni lahe, aga eriti meeldisid mulle väikesed pärdikud, keda ma alguses küll varesteks pidasin, ja püüton Kaa, kes oli lihtsalt nii hullult lahe ja natuke voldemortlik, ainult et kena ja lahe. Ainus asi, millest ma aru ei saanud, oli miks pidi kogu selle arvutimängu-virtuaalse maailma idee sisse tooma. Seda oli seal ka ainult nii palju, et alguses näidati desktoppi ja vahepeal mingisugust imelikku arvutiviirust - ma vähemalt arvan, et see oli arvutiviirus. Vastasel juhul oli see midagi muud imelikku. Kas jälle mingi püüe kaasajastada? Väga imelik. Aga etendus oli sellegipoolest lahe. Tants ...

Ükskord, eelmine talv vist, kõndisin ma hommikul tööle ja mõtlesin, et kui keegi peaks kunagi minu elust filmi tegema - sellega tuli mul küll kohe kõrvalmõte, et miks küll peaks keegi tahtma minu elust filmi teha - siis oleks see just selline stseen, et kõigepealt ma kõnnin ja kõik on lumine ja siis ma kõnnin ja lumi hakkab vähehaaval sulama ning kui ma siis tänava teise otsa olen jõudnud, on juba kena kevad käes, soe ja ilus. Siis ma mõtlesin, et äkki see juhtub päriselt ka, kui ma seda soovin. Soovisin. Ei juhtunud. Tol päeval mitte. Ega ka järgmisel, ega ülejärgmisel. Eelmisel talvel hakkasin ma juba vaikselt lootust kaotama, et kevad üldse tuleb, ning olin tõsiselt imestunud, kui ta lõpuks siiski saabus. Aga nüüd on lumehunnikud veelgi suuremad ja tee majast poeni veelgi libedam.

Ma nägin öösel unes, et tuldpurskav dinosaurus (mitte lohe!) ajas mind ostukeskuses taga. Ja kuigi ma teadsin, et ma ära pääsen - ma olin seda filmi juba näinud - oli ikkagi jube. Ma ärkasin tund aega varem üles ja mul hakkas Old MacDonald Had a Farm kummitama. Ja siis tulid sellised read, et talus elas dinosaurus ja talus elas lohe. Ja dinosaurus möirgas ja lohe puhus tuld ja nii see tunnike mul umbes mööduski.

Alustame aastat tagasivaatega. Tegelikult alustasime aastat lume ja säraküünalde ja kallidega ning see oli kõik väga-väga tore ja lõbus ja vahva. Algus hea, kõik hea? Aga nüüd siis kokkuvõte eelmisest: ~*2010 aasta lubadused*~ * tee oma tööd hästi - nii hästi kui suutsin. Vahepeal tulid küll välja sellised prohmakad, et ma kirusin end mitu päeva takkajärge. Hämmastav, kuidas mõnede asjade peale lihtsalt ei tule. Sellised lihtsad, läbinähtavad asjad, mille peale peaks ju ometigi tulema, aga ei tule. Ja siis tavalised hooletusveakesed kah muidugi. Aga kokkuvõttes, tööl käimine on ikka päris raske ja väsitav. * käi reisul - jep, Ungaris. Tore oli. Läbisõit Tatratest - mulle meeldivad mäed, jahutav laevasõit ilusal sinisel Doonaul pärast palavat päeva, väike linnake Eger, kus oleks tahtnud veelgi jalutada... See maade läbireisimine ei ole päris selline, et saad linnukese kirja ja ongi olemas. Ma tahan ju sinna veel ja veel ja veel tagasi minna! Aga järgmine kord lennukiga. Ma hakkan vana...

... blogida, kui ma seda veel sel aastal teha tahan. Aasta kokkuvõte jääb järgmisesse, sest aasta pole veel läbi. Ja ma kavatsen homme hullult seltskondlik olla. ;) Järgmiseks aastaks on ka paar mõtet varuks, mõned üsna selgepiirilised. Ma piilusin just hiljuti oma selle aasta resolutsioone, mis tegelikult olid küll eelmise aasta omad, tuli välja, kui ma kulmu kortsutasin ja püüdsin meelde tuletada, et kas ma tõesti lõpetasin ülikooli sel aastal. Ei lõpetanud. Palju lund on. (Daaa!) Aga tegelikult kah, täitsa hanged kohe. Mulle hakkab tunduma, et seda on isegi rohkem kui eelmisel talvel. Peaks kelgutama minema. Või lõunasse lendama. (Või lõunal kelgutama minema?) Ma tean. Ma olen nii naljakas. *kõk-kõk-kõk*

Järjekordne sügavamõttelisus rubriigist Miks naistel habet pole . Miks on naeratamine = hammaste paljastamine sõbralikkust väljendav žest? Kas see on nii, et grr! Vaata millised hambad mul on! Sa ei taha minu vaenlane olla! Või hoopis täpselt vastupidi, vaata, mul ei ole üldse hambaid, võrreldes näiteks ürgtiigriga, mind pole mõtet oda otsa torgata. Jah, pigem see. Ning ürgtiigrid ei naerata üldse, nad on välja surnud.

Tantsusaade ON lahe. Tantsimisoskus tantsimisoskuseks, aga neid koreograafiaid on lihtsalt lust vaadata. Kuigi nemad muidugi tantsivad ka hästi, see on ikkagi juba finaal.

. laadima 55 : .laadida, laadin > (tulemuseks on laadung, last) ; info ressurssi kasutuskohta viima . ▪ Laadib vagunit, kaupa vagunisse v koormasse . Maha, peale, täis, tühjaks, välja, ümber laadima . info: üles, alla laadima . Laev on täis laaditud , vrd täis laaditud = täis˖laaditud laev täislastis laev . laadima 57 : .laadida, laen > (tulemuseks on laeng, laetud olek) . ▪ Laeb püssi . Aku laeb, on pandud laadima , akut laetakse . Laeb piipu (topib) . Laetud püss Seega faile laaditakse, mitte ei laeta. Ma nüüd ei tea, kui oluline see teave teile on, aga mul läks teda küll vaja.

Ma ostsin endale uue mütsi! Kõrvadega! Ma olen sellist mütsi juba tükk aega tahtnud, ehk kõik need paar külma päeva, kui ma avastasin, et ma saan oma vana mütsi kõrvadele tõmmata küll, aga sel juhul peaks mul mütsi läbistav pilk kah olema. ;) Üüü! Mü müts, mü käunis üüs müts! :)

Mina kuulun sinna koolkonda. Ma võin olla suures saalis, kus on riiulid maast laeni, nii kaugele kui silm ulatub, kõik raamatuid täis... oijah, unistada ju võib. Mul on lauaalune raamatuid täis. See, kuhu lähevad need raamatud, mida ma parajasti loen. Hetkel on mul seal Potter, kaks Twilighti, üks Woolf, üks Papu raamat ja Rootsi novell. Ja siis on mul teises toas laual raamat, mida lugeda, ja riiulis mitu raamatut, mida lugeda, nii mõnigi jälle Papu oma. Nii et mul ei ole puudu raamatutest, mida lugeda. Aga kui ma juba gravitateerun Apollosse - peaaegu oleks bussist maha jäänud - ja seal on soodukas... :) :) :) Raamatuid ei ole kunagi liiga palju.

Mul tuli meelde, mis ma eelmisel nädalal korda saatsin. Ma õppisin Ilmuma, tõin pimeduse maa peale ja siis veel midagi, mis mul meelde ei tulnud. Aga jah, ma oskan nüüd Ilmuda. Küsige emalt, kui mind ei usu. Üks hetk rääkis ta minuga msn-is, järgmisel helistasin ma alt ukse tagant kella. Ja siis veel ise imestasin, miks ema küsis, kas ma olen ukse taga. Ja siis ühel päeval tahtsin ma hambaid pesta. Tundub piisavalt süütu, eks? Ja ma tahtsin tule ka põlema panna, millegipärast arvates, et siis on lihtsam, kui ma näen hambaharja ja -pastat. Mina vajutasin lülitit, pirn tegi pauh!, korgid tegid plõks! ja pimedus langes maa peale. Okei, hämarus, hommik oli siiski. Hmm, huvitav, mida ma veel tegin?

õues, mis tähendab loomulikult seda, et toas oli külm. Sõrmed klõbisesid jäätunult vastu klaviatuuri. Aga kui välisuksest välja astusin, siis tabas mind pahvak sooja õhku. Enne seda tabas mind välisuks, sest ma suutsin uue mati taha koperdada ja ilusti vastu ust lennata. Aga õues oli soe! Ja meie poes olid siniste tulukestega jõulukuused!

Aeg, nagu me kõik teame, lendab naerukajaka tiivul. Ja tundub, et naerukajakas on hoo jälle sisse saanud. Kuhu aeg nõnda küll kiirustab, mõtlesin ma. Ja siis ma mõtlesin, et äkki ta hoopis põgeneb. Kes ajab aega taga? Ma mäletan, kuidas ma ükskord kuulasin Queen i ja lasin Papul arvata, mis lugu. Ja Papu, kes alati kõva häälega kuulutab, et talle ei meeldi arvata, oli nähtavasti eriti imelikus tujus, sest ta arvaski. Mul sai üks laul läbi ja algas teine ja Papu ikka arvas. Ja siis tuli kolmas laul ja Papu ikka arvas. Minu meelest ta ei arvanudki õigesti ära. Oh, olid ajad, olid ajad. Ja nüüd järjekordne tiiofthöwiik ehk nädala tee, selleks on Teekanne Energy Refresh . Kollases pakis. Rohelises pakis Stomach Smoother on ka hea, aga mulle meeldib vist kollane isegi rohkem, natuke vürtsikam. Mõlemad sisaldavad muuseas lagritsat, seepärast nad nii head ongi. Kes tahab Soome minna ja mulle lagritsa-vaarika nätsu tuua? Minu targas raamatus on näts täitsa olemas, ta tähendab umbes sama mis n...

Minu poolest võivad teismelised poisid edasi halada, et nemad ei ole vampiirid ega libahundid, aga mina olen küll Bella mis Bella. Täna ma näiteks veristasin end salatiga. Jah. Ei, mitte salati tegemisega, sellest ma saaksin aru, vaid salati ostmisega. Ostsin Nurme vinegretti - hää salat. Lindile kaupa ladudes avastasin, et salatikarbi kaas on lahti. Hakkasin mina seda peale sättima ja siis jõnksatas kassalint edasi ja salatikarbi kaas lupsti läbi minu sõrme. Valus ei olnud. Ja ühtegi vampiiri ka läheduses mitte. ;)

Ma oleksin täna laiskusepäeva tahtnud võtta. Ärkasin üles, mõtlesin eiviitsi-eiviitsi-eiviitsi tõusta. Tõusin, mõtlesin eiviitsi-eiviitsi-eiviitsi tööle minna, läksin tööle, mõtlesin eiviitsi-eiviitsi-eiviitsi tööd teha. Edasi läks paremaks. Siis kui mul enam polnud mahti mõelda, mida kõike ma teha ei viitsi.

Ohjah, kuis võib üks nädalavahetus mööduda nii kiiresti, eriti kui tas sisaldub veel üks tund rohkem kui tavaliselt. Alles oli reede õhtu! Tegelikult ma tean küll. See on kuidagi seotud sellega, et ma magasin terve laupäeva. Mulle meeldivad raamatud, mis viivad mind kuhugi mujale. Muidugi, enamik raamatuid teeb seda. Mulle meeldib see universumite, maailmade, reaalsuste vahetumise hetk, kui sa paned raamatu käest ja taipad korraga, et sa oled hoopis teises kohas. Ja mõnikord, kui sa oled tõeliselt süvenenud raamatumaailma, siis sul kulub selleks terve hetk, ja alguses tundub sulle, et sa oled täitsa vales kohas, ning alles siis korraga taipad, mis on sinu maailm ja mis mitte. Unenägudega on ka nii. Vat see üks hetk seal kahe maailma vahepeal, see on midagi... erilist. Ma ostsin uue hea tee. Dilmah Peppermint & English Toffee , sinises kuubikujulises pakis. Must tee, meenutab natuke Lady Silverit. Hetke lemmik. Ma kunagi mõtlesin, et Oraval on see aasta ilus sünnipäevakuupäev. Alles...

Lumi on väga lahe, kui ta sulle parajasti silma ei tuiska.