Epistole

Jõudsingi ära oodata. :)

Ma jooksin jälle võidu, seekord siis voodiga. Võiks arvata, et voodid väga kiiresti ei jookse, aga tal olid rattad all. Nii et ta lausa vuras, mitte ei jooksnud. Minul olid tegelikult ju kah rattad all, samamoodi. Ja voodi tuli tükk aega hiljem. Ja tükkidena. ;) Nii, eile ma lugesin inimesi. Mitte kõiki, ainult neid, kellel oli nii müts (või mütsilaadne peakate) ja kindad. Sain kokku umbes 11. Koos endaga siis umbes 12. Käivad kõik nii paljalt. Õues pole teps mitte *nii* soe veel. Nojah, eks ma ole paras vares kah. Sõrmed on kindlasti varesed. Tänaval on suurtes pottides nartsissid ja tulbid ja krookosed ja veel mingid hästi kenad lilled. Kõik on hästi kenad. Whiii!

Nüüd on tõesti ilusam ja soojem. Isegi lumi on kuhugi ära kadunud - ma tean küll, kuhu! Aga täna oli jällegi selline tuul, et mütsi küll peast ära ei julgenud võtta. Kindad võtsin, aga siis hakkasid näpud külmetama, nii et ma panin nad tagasi kätte. Ja õhtul jooksin kingadega võidu - kumb jõuab enne, kas mina koju või nemad mind veristada. Ma võitsin! Muahahaa jne.

Tegelikult on seegi hea, et lumi ära sulab. Isegi pori on täitsa meeldiv, kui enne oli selle asemel jää. Miskit ikkagi toimub. Kõnniteed lähevad laiemaks. Pardid ujuvad pargis lompides. Õhtul kell pool üheksa on veel üsna valge. Murul on rohelised triibud - kohe näha, kust kuumaveetoru jookseb. Midagi on toimumas. Miskit on tulekul. Loodetavasti ka soojus. Esmaspäeval mul valutas terve päev kõht. Neljapäeval pidin ma näljast peaaegu kokku kukkuma. Jõin suhkruvett. Vastik oli. Eile ma magasin ja lugesin. Täna pressisime apelsinist mahla ja riivisime porgandeid ja ehk jõuame ka õuna tsentrifuugimiseni. P.S. Tsentrifuugisime. Lahe oli. :)

Sattusin jälle kord Stockholmi. Kui meenutada kümne aasta tagust kruiisi, siis jääb sellest korrast mulle meelde vahtkonnavahetus (nende kiivrid särasid nii ilusti; eelmine kord ei säranud, eelmine kord sadas vihma) ja külmetav Orav. Aga kui aeg-ajalt pildikesi üle vaadata, ehk siis meenub rohkem. Hetkel on mälestused veel värsked ja kommid söömata. :)

Täna juhtus üks üllatav asi. Hommikul tööle minnes ma imetlesin neid marmor-lumevalle ja mul tuli tahtmine mingit lahedat magustoitu teha. Siis enne kojutulekut ma lasin emal šokolaadipõdra ( chocolate mousse ) retsepti üles otsida, hüppasin poest läbi ja pärast õhtusööki asusimegi asja kallale. Nüüd sai põder just söödud. Kriipi nämm-nämm. Tume šokolaad on äärmiselt hää. Okei, see pole üllatav. Aga ma ei mäleta, millal mul viimati tuli tahtmine süüa teha, nii et ma ka selle tegemiseni jõudsin. Aa, ma kukkusin lompi kah. Sain märjaks. See ei ole üllatav.

Päris tore oli pärast nelja kodupäeva nina jälle välja pista. Võib-olla oli asi ka selles, et temperatuur oli vahepeal nii 20 kraadi tõusnud ja nina ei külmunudki ära. Valgemaks on ka läinud - ma ei pidanudki tööl lampi põlema panema. Siis ma ostsin endale uue juukseharja. Märkasin eile, et see eelmine oli omadega ikka üsna läbi. Terve hunnik piisid oli puha puudu. Nii et ma ostsin uue, sellise pehme ja spetsiaalse (nagu ema ütleb). Naturaalne - ehk siga - vist siiski pole. Njah. Ma vahepeal üritasin endale Düüni teist osa soetada; see ei õnnestunud eriti, sest teist osa ei olnud. Oli kolmas, neljas, viies ja kuues osa ja esimene vist kah. Kui lõbus. Ja see pole sugugi ainus raamat, millega selline asi on juhtunud. Isa arvas, et esimest osa trükitakse juurde, alates kolmandast ei viitsi keegi enam lugeda ja seetõttu ongi teised osad just alati otsas. Ma olin natuke nördinud ja oleksin isegi rohkem nördinud olnud, aga ma leidsin jälle ühe teise raamatu, mida ma ka tahtsin ja polnud siia...

Eesti Naise horoskoop väitis, et ma olen muruorav. Mis asi on muruorav?! Suvi on see, kui ma kätepesuks keeran lahti külmaveekraani. Varasügis on see, kui ma keeran lahti külmaveekraani, pistan käed alla, karjatan brrr! ja keeran ruttu ka kuumaveekraani lahti. Talv on see, kui ma keeran kuumaveekraani natuke rohkem kinni ja mõtlen, miks vesi külmemaks ei lähe - aga seda sellepärast, et külmaveekraani pole ma lahti teinudki. Külm talv on see, kui ma vaatan enne lõunale minekut, et väljas on -10 kraadi ja mõtlen, et oh kui hea soe! Ja nüüd ma saan ka valges koju tulla. Või vähemalt videviklikus valguses. Vahepeal algas valge kassi/jänese aasta. Raekojaplatsile püstitati jääst eurojänku, millest ma alles kolmandal möödumisel aru sain, et misasi ta siis ikkagi on. Võimalik, et ma üritasin tast enne kassi leida. Ja õnneküpsise sain kah. Päris hea küpsis oli ja sees oli õnn, või vähemalt roheline rullikeeratud paberitükk. Ma sain nüüd paar päeva tagasi Düüni läbi ( Frank Herbert "Dune...

Tulin täna töölt koju, sõin ja siis heitsin magama. Iga teatud arvu minutite tagant piilusin kella, et ega Meeleheitel Koduperenaised veel ei alga. Pärast jõin oma külmaks läinud tee ära ja nüüd olen siin.

eesti oma veel kah. Üks hetke lemmikutest-kummikutest. ;) Nende eurolaul on kah minu lemmik (sealt ma nad üles leidsingi..).

Mul pole kunagi olnud nii hea meel näha lörtsi ja loppa, kui mul oli seda eile õhtul, kui ma avastasin, et pool sellest teest, mis hommikul oli üks suur ja meelt heitma panev jääväli on nüüd hea ja mõnus lörts ja lopp ja vesi. Sest eile hommik oli õudne. Õudne. ÕUDNE. Ma oleks mitu korda tahtnud lihtsalt nutma ja karjuma hakata, kui ma tigusammul ühelt pisutki lumisemalt kohalt teisele.. ämm... kõndisin pole õige termin... aegluubisliikusin. Paha jää. Vastik jää. Grrr. Igatahes, lõbusamal teemal. Mulle nii meeldivad need lumevallid teede ääres, mida see meie uus tigurootorlumepuhastaja teeb. Tegelikult ma ei tea, kas ta on tigurootor, võib-olla on lihtsalt rootor, aga ma nägin Maanteemuuseumis ühte tigurootorlumepuhastajat ja see oli lahe. Õudne kah, kui pimedas koridoris vastu tuleks. Kui valges koridoris, siis oleks veel õudsam. Aaa, igatahes, need lumevallid on sellised mõnusad kihilised ja marmorlased, nagu kohupiimakreem või midagi veel nämmamat.

Käisin täna teatris "Mowglit" vaatamas. Hullult lahe oli. Tantsulisem kui ma ootasin ja muusika oli kah hullult lahe. Leidsin end vahepeal soovimas, et mul oleks etenduse soundtrack. Ja siis mõtlesin, et seda tahaks uuesti vaatama tulla. Muidugi, ballettidesse kõrvuni armunud nagu ma olen, ma tahan iga tantsust koosnevat etendust uuesti vaadata. Ja muusikale kah. Igatahes, see oli otsast lõpuni lahe, aga eriti meeldisid mulle väikesed pärdikud, keda ma alguses küll varesteks pidasin, ja püüton Kaa, kes oli lihtsalt nii hullult lahe ja natuke voldemortlik, ainult et kena ja lahe. Ainus asi, millest ma aru ei saanud, oli miks pidi kogu selle arvutimängu-virtuaalse maailma idee sisse tooma. Seda oli seal ka ainult nii palju, et alguses näidati desktoppi ja vahepeal mingisugust imelikku arvutiviirust - ma vähemalt arvan, et see oli arvutiviirus. Vastasel juhul oli see midagi muud imelikku. Kas jälle mingi püüe kaasajastada? Väga imelik. Aga etendus oli sellegipoolest lahe. Tants ...

Ükskord, eelmine talv vist, kõndisin ma hommikul tööle ja mõtlesin, et kui keegi peaks kunagi minu elust filmi tegema - sellega tuli mul küll kohe kõrvalmõte, et miks küll peaks keegi tahtma minu elust filmi teha - siis oleks see just selline stseen, et kõigepealt ma kõnnin ja kõik on lumine ja siis ma kõnnin ja lumi hakkab vähehaaval sulama ning kui ma siis tänava teise otsa olen jõudnud, on juba kena kevad käes, soe ja ilus. Siis ma mõtlesin, et äkki see juhtub päriselt ka, kui ma seda soovin. Soovisin. Ei juhtunud. Tol päeval mitte. Ega ka järgmisel, ega ülejärgmisel. Eelmisel talvel hakkasin ma juba vaikselt lootust kaotama, et kevad üldse tuleb, ning olin tõsiselt imestunud, kui ta lõpuks siiski saabus. Aga nüüd on lumehunnikud veelgi suuremad ja tee majast poeni veelgi libedam.

Ma nägin öösel unes, et tuldpurskav dinosaurus (mitte lohe!) ajas mind ostukeskuses taga. Ja kuigi ma teadsin, et ma ära pääsen - ma olin seda filmi juba näinud - oli ikkagi jube. Ma ärkasin tund aega varem üles ja mul hakkas Old MacDonald Had a Farm kummitama. Ja siis tulid sellised read, et talus elas dinosaurus ja talus elas lohe. Ja dinosaurus möirgas ja lohe puhus tuld ja nii see tunnike mul umbes mööduski.

Alustame aastat tagasivaatega. Tegelikult alustasime aastat lume ja säraküünalde ja kallidega ning see oli kõik väga-väga tore ja lõbus ja vahva. Algus hea, kõik hea? Aga nüüd siis kokkuvõte eelmisest: ~*2010 aasta lubadused*~ * tee oma tööd hästi - nii hästi kui suutsin. Vahepeal tulid küll välja sellised prohmakad, et ma kirusin end mitu päeva takkajärge. Hämmastav, kuidas mõnede asjade peale lihtsalt ei tule. Sellised lihtsad, läbinähtavad asjad, mille peale peaks ju ometigi tulema, aga ei tule. Ja siis tavalised hooletusveakesed kah muidugi. Aga kokkuvõttes, tööl käimine on ikka päris raske ja väsitav. * käi reisul - jep, Ungaris. Tore oli. Läbisõit Tatratest - mulle meeldivad mäed, jahutav laevasõit ilusal sinisel Doonaul pärast palavat päeva, väike linnake Eger, kus oleks tahtnud veelgi jalutada... See maade läbireisimine ei ole päris selline, et saad linnukese kirja ja ongi olemas. Ma tahan ju sinna veel ja veel ja veel tagasi minna! Aga järgmine kord lennukiga. Ma hakkan vana...

... blogida, kui ma seda veel sel aastal teha tahan. Aasta kokkuvõte jääb järgmisesse, sest aasta pole veel läbi. Ja ma kavatsen homme hullult seltskondlik olla. ;) Järgmiseks aastaks on ka paar mõtet varuks, mõned üsna selgepiirilised. Ma piilusin just hiljuti oma selle aasta resolutsioone, mis tegelikult olid küll eelmise aasta omad, tuli välja, kui ma kulmu kortsutasin ja püüdsin meelde tuletada, et kas ma tõesti lõpetasin ülikooli sel aastal. Ei lõpetanud. Palju lund on. (Daaa!) Aga tegelikult kah, täitsa hanged kohe. Mulle hakkab tunduma, et seda on isegi rohkem kui eelmisel talvel. Peaks kelgutama minema. Või lõunasse lendama. (Või lõunal kelgutama minema?) Ma tean. Ma olen nii naljakas. *kõk-kõk-kõk*

Järjekordne sügavamõttelisus rubriigist Miks naistel habet pole . Miks on naeratamine = hammaste paljastamine sõbralikkust väljendav žest? Kas see on nii, et grr! Vaata millised hambad mul on! Sa ei taha minu vaenlane olla! Või hoopis täpselt vastupidi, vaata, mul ei ole üldse hambaid, võrreldes näiteks ürgtiigriga, mind pole mõtet oda otsa torgata. Jah, pigem see. Ning ürgtiigrid ei naerata üldse, nad on välja surnud.

Tantsusaade ON lahe. Tantsimisoskus tantsimisoskuseks, aga neid koreograafiaid on lihtsalt lust vaadata. Kuigi nemad muidugi tantsivad ka hästi, see on ikkagi juba finaal.

. laadima 55 : .laadida, laadin > (tulemuseks on laadung, last) ; info ressurssi kasutuskohta viima . ▪ Laadib vagunit, kaupa vagunisse v koormasse . Maha, peale, täis, tühjaks, välja, ümber laadima . info: üles, alla laadima . Laev on täis laaditud , vrd täis laaditud = täis˖laaditud laev täislastis laev . laadima 57 : .laadida, laen > (tulemuseks on laeng, laetud olek) . ▪ Laeb püssi . Aku laeb, on pandud laadima , akut laetakse . Laeb piipu (topib) . Laetud püss Seega faile laaditakse, mitte ei laeta. Ma nüüd ei tea, kui oluline see teave teile on, aga mul läks teda küll vaja.

Ma ostsin endale uue mütsi! Kõrvadega! Ma olen sellist mütsi juba tükk aega tahtnud, ehk kõik need paar külma päeva, kui ma avastasin, et ma saan oma vana mütsi kõrvadele tõmmata küll, aga sel juhul peaks mul mütsi läbistav pilk kah olema. ;) Üüü! Mü müts, mü käunis üüs müts! :)