Skip to main content

Sume on öö

Ehk siis üks neist raamatutest, mida ma ei lugenud. Istun siin uues arvutitoas, kuulan Queeni, kardan, et aknast lendab midagi sisse (kuigi ema teooria järgi lendavad ööliblikad ainult lõunapoolsetest akendest sisse. Aga see ei pea paika, sest sellest aknast on üks ööliblikas sisse lennanud - vot see, pärast mida ma liblikaid üldse kartma hakkasin. See oli suur ja must. Isa arvas, et äkki oli nahkhiir. Ei olnud.) ja ei oska tegelt suurt miskit siia kirjutada.

Aga öö on sume. Peaks enda akna kah lahti tegema. Aga see on teises koridori otsas. Arvuti kell näitab, et varsti saab üheksa. Ta eksib. Panin ta õigeks.

Hüppasin täna filmipoest läbi, mõtlesin, et vaatan ega neil äkki Sügisballi ei ole. Kui ma nii umbes viiendat tiiru tegin ja kaalusin kas osta selliseid diiviidiisid nagu Väike Tibu ja Minuscule, siis ma nägin, et oih ongi. Otsin siis ära. Sügisballi, s.t. Nii et Papu kuri plaan ei läinudki läbi, muahahahahahahahaaa! No tegelt võib veel minna, sest ma pole seda veel vaadanud. Ilutseb seal minu laual suure silmaga sukanõelade kõrval. Aga kenad suure silmaga sukanõelad on küll. Pole veel kasutanud, aga väga kenad näevad välja.
Labels:

Comments

sussa said…
Ee... Kas Papul oli kuri plaan? Kas ta peaks ise kah seda mäletama?
10:25 am
suxu said…
Papul oli kuri plaan mitte lasta Suxul Sügisballi vaadata. Ja võib-olla Udul kah. Ta oli nimelt pahane, et me teda Sügisballi vaatama ei kutsunud, mis sest et ta niikuinii meiega tulnud poleks, ja seega rikkus ära Suxu & Udu kinoskäigu, söötes Suxule ette alatuid valesid ning pannes ta Udu peale solvuma.

Või umbes nii.
5:16 pm
sussa said…
Ehh?
11:06 am
suxu said…
Sa nurjasid minu ja Udu kinoskäigu! Sa nurjatu nurjaja!
8:12 pm
Post a Comment

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...
30 comments
Read more

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)
Post a Comment
Read more

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...
Post a Comment
Read more