Skip to main content

Kaljukindel

Ma läksin täna Kaubamaja toidukasse spetsiaalselt selleks, et tofupalle osta, aga neid ei olnudki! Ma olin *nii* pettunud.

Eile sain ma hakkama sellega, et teostasin põhjalikku ja laiahaardelist eneseanalüüsi terve selle kaheksa minuti jooksul, mil ma Riia mäelt Liivi jalutasin. Jõudsin järeldusele, et tegelt ma olen hoopis õnnelikum, kui ma ei püüa endast aru saada.

Comments

sussa said…
Ega sind on keeruline mõista jah. Kaheksa minutit koguni - peab alles kannatust ja püsivust olema!
suxu said…
Ma tean jah, et kaheksa minutit on terve igavik (või vähemalt ülespoodud lõpmatus), ja ma olin veel nii loll, et ei jätnudki järele, kui tuju langema hakkas.

Aga tegelt ma leidsin, et ma olen kuidagi veidralt vastuoluline, et ma olen nagu igast asja olnud, ei saagi aru, mis ma tegelt olen. Peale laisa, iseka ja mingil määral saamatu. Ja imeliku, muidugi. Aga see on ütlematagi selge.