Skip to main content

Kollektsionäär

Räägime siis unenäo kõigepealt. Tegevus toimus rannas, kus meil (ma ei tea, kellel meil, aga peale minu oli seal venna kah) rannamaja oli, selline väike ja kenake. Mingil hetkel me peesitasime rannas ja merel olid sellised lained, et aeg-ajalt ikka viskasid üle meie peade, isegi kui me veepiirist üsna kaugel olime. Ja vesi oli väga külm. Ning ka äärmiselt sügav, kui ma korraks varbad sisse otsustasin pista. Sel hetkel ta küll polnud enam külm. Siis oli ta lihtsalt sügav. Ei ulatanud jalad põhja. Aga noh, igatahes siis läksmine me tagasi majja ja siis pidime sealt kuhugi minema, aga mina lasin teistel ees minna ja lubasin ise järele tulla. Nojah, kui ma siis parajasti tegin seal majakeses midaiganes, koputati uksele ja kui ma selle lahti tegin, valgus majja kamp röövleid, kes hakkasid mu silme all meie asju ära varastama. Nooh, ega ma ei lasknud sellel niisama juhtuda, ma ikka loopisin neid igasugu asjadega, mis parajasti kätte juhtusid. Siis ma leidsin selle küünlajala, mis näeb nagu lambi moodi välja, selline lambivarjuga, seisab mul siin vastastoas riiuli peal, on jah raske. Igatahes hakkasin ma sellega siis neid röövleid taguma ja nad andsid ilusti mu asjad mulle tagasi. Nooh, üks oli neist eriti nunnu, tollele ma ei virutanud. Ja siis, tundub, et nad läksid kõik ära, sest ma läksin nendele järele kuhugi baari või kohtumiskohta ja kuulutasin suure häälega, et ma tahan pükse. Tegelt ma ei tahtnud, ma lihtsalt hääldasin valesti, ütlesin 'luup', aga tegelt oleks pidanud 'lopp' ütlema. Ma küll ei tea, mida see 'lopp' tähendas ja mida ma tegelikult tahtsin ja siis ma ärkasin üles kah ja ei saanudki teada, mida ma ikkagi tahtsin.

Ma võiksin kirjutade teose "Kõnelused ööliblikaga", sest just seda ma eile öösel tegin. Ma nimelt avastasin oma ukse pealt ühe ööliblika, aga kui ma pärast tagasi läksin, siis teda enam polnud seal. Ja nii ma käisingi ühest toast teise ja kõnelesin selliseid asju nagu "Ööliblikas, kus sa oled?", "Ööliblikas, kus sa nüüd redutad?" ja "Ööliblikas, tule tädi Merli juurde." Ta ei tulnud ja kui ta kuskil redutab, ega ma siis teda üles küll ei leia. Noh, ta ei olnud õnneks eriti suur.

Ma vaatasin eile üht zombi/vampiiri/deemoni õudukat. Jama oli. Ma ei teagi, miks ma tast üldse midagi ootasin. Kuigi nojah, algus oli natuke erinev teistest sellistest filmidest. Aga siis kui juba zombid/vampiirid/deemonid välja ilmusid, selgrood ja pead veerema hakkasid, siis läks asi jamaks. Ja lõppes ruttu ära kah. Võib-olla oli asi selles, et neid inimesi, kes ära söödi/tapeti, oli seal nii vähe, et nad said ruttu otsa.

Hmm.

Comments

sussa said…
Kuidas selgrood veerevad? Ma ainult huvi pärast küsin, dempnstratsiooni ei ole tarvis. Mina ju ei näinud seda filmi!
suxu said…
No kui nüüd ausalt üles tunnistada, siis ega see selgroog vist eriti ei veerenudki. Ta lihtsalt lahkus vastumeelselt oma omanikust, kes oli arvatavasti kah sellele vastumeelt.
sussa said…
hmm, ma kujutan ettte, et võis olla küll, jah. Kuidas sulle meeldiks, kui su selgroog äkitselt jalga laseks?

Kas ta lahkus läbi naha või rebis endale tee välja või kuidas?
? said…
Ill be back to see your reply. Can you please tell me what language this is so I can translate in google. Thanks and I'm so interested in reading.
suxu said…
TO RED EYES: It's Estonian, but you can't translate it in Google. Minor language, told you.

You could find a dictionary and translate it word to word, but I wouldn't suggest that, and for some reason I don't think you'd like it either, hehe. :D
suxu said…
No ega eriti ei meeldiks küll, aga samas pikalt ma teda taga nutma kah ei jääks.

Mis mõttes läbi naha või ei? Kuidas ta siis veel minna saaks, kui läbi naha? Või sa arvad, et vingerdas kurgu kaudu välja?

Öäkk.

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j