Kollektsionäär

Räägime siis unenäo kõigepealt. Tegevus toimus rannas, kus meil (ma ei tea, kellel meil, aga peale minu oli seal venna kah) rannamaja oli, selline väike ja kenake. Mingil hetkel me peesitasime rannas ja merel olid sellised lained, et aeg-ajalt ikka viskasid üle meie peade, isegi kui me veepiirist üsna kaugel olime. Ja vesi oli väga külm. Ning ka äärmiselt sügav, kui ma korraks varbad sisse otsustasin pista. Sel hetkel ta küll polnud enam külm. Siis oli ta lihtsalt sügav. Ei ulatanud jalad põhja. Aga noh, igatahes siis läksmine me tagasi majja ja siis pidime sealt kuhugi minema, aga mina lasin teistel ees minna ja lubasin ise järele tulla. Nojah, kui ma siis parajasti tegin seal majakeses midaiganes, koputati uksele ja kui ma selle lahti tegin, valgus majja kamp röövleid, kes hakkasid mu silme all meie asju ära varastama. Nooh, ega ma ei lasknud sellel niisama juhtuda, ma ikka loopisin neid igasugu asjadega, mis parajasti kätte juhtusid. Siis ma leidsin selle küünlajala, mis näeb nagu lambi moodi välja, selline lambivarjuga, seisab mul siin vastastoas riiuli peal, on jah raske. Igatahes hakkasin ma sellega siis neid röövleid taguma ja nad andsid ilusti mu asjad mulle tagasi. Nooh, üks oli neist eriti nunnu, tollele ma ei virutanud. Ja siis, tundub, et nad läksid kõik ära, sest ma läksin nendele järele kuhugi baari või kohtumiskohta ja kuulutasin suure häälega, et ma tahan pükse. Tegelt ma ei tahtnud, ma lihtsalt hääldasin valesti, ütlesin 'luup', aga tegelt oleks pidanud 'lopp' ütlema. Ma küll ei tea, mida see 'lopp' tähendas ja mida ma tegelikult tahtsin ja siis ma ärkasin üles kah ja ei saanudki teada, mida ma ikkagi tahtsin.

Ma võiksin kirjutade teose "Kõnelused ööliblikaga", sest just seda ma eile öösel tegin. Ma nimelt avastasin oma ukse pealt ühe ööliblika, aga kui ma pärast tagasi läksin, siis teda enam polnud seal. Ja nii ma käisingi ühest toast teise ja kõnelesin selliseid asju nagu "Ööliblikas, kus sa oled?", "Ööliblikas, kus sa nüüd redutad?" ja "Ööliblikas, tule tädi Merli juurde." Ta ei tulnud ja kui ta kuskil redutab, ega ma siis teda üles küll ei leia. Noh, ta ei olnud õnneks eriti suur.

Ma vaatasin eile üht zombi/vampiiri/deemoni õudukat. Jama oli. Ma ei teagi, miks ma tast üldse midagi ootasin. Kuigi nojah, algus oli natuke erinev teistest sellistest filmidest. Aga siis kui juba zombid/vampiirid/deemonid välja ilmusid, selgrood ja pead veerema hakkasid, siis läks asi jamaks. Ja lõppes ruttu ära kah. Võib-olla oli asi selles, et neid inimesi, kes ära söödi/tapeti, oli seal nii vähe, et nad said ruttu otsa.

Hmm.