Skip to main content

Põrkama

Täna oli mul selline unenägu, et kui ma seal mingil hetkel teatasin, et "ma suudlen küll, aga mulle lihtsalt meeldivad ämmelgad", siis oli see igati arusaadav, asjakohane ja mõttekas ütlemine. Seejärel lahkusin ma seltskonnast ühe mehega, aga mitte sellega, kes mulle meeldis, õues oli ilus paks lumi maas ja me läksime valele poole.

Aga siis ma pidin üles tõusma.
Labels:

Comments

sussa said…
Luuu-miiiiiiiiiiiiiii!!!!!!

Ma pole lund uneski näinud... :(
10:50 am
suxu said…
Jepp. Väga oivaline lumi oli. Selline ilus, paks ja krudisev. Loodetavasti tuleb seda sel talvel rohkem kui eelmisel, siis lähme jälle kelgutama, eks juuu?
11:03 am
sussa said…
jah, lähme.
Hmm, mul on jälle kelku vaja.
12:56 pm
suxu said…
Jess! :)

Sest ma sõitsin sinu oma katki ja vasakpoolseks?
12:59 pm
sussa said…
Just. Ma ei taha vasakpoolset kelku.
3:33 pm
suxu said…
Kardad, et pöörab sinu ka vasakpoolseks?
11:08 pm
sussa said…
Ei, kardan, et meie teed lähevad liiga kiiresti lahku.
2:30 pm
Post a Comment

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...
Post a Comment
Read more

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)
Post a Comment
Read more

jõulud ja muu

Piparkoogid Päris detsembri alguses sai piparkooke tehtud ja kaunistatud. Kuna vend ja vennanaine olid ka koos minuga vanemate juures, siis kaunistasime samuti koos. Vend ütles, et teeb kaks piparkooki, siis saab öelda, et tema ka kaunistas piparkooke, aga sattus hoogu ja tegi palju rohkem. Natuke me vaidlesime ka, kui suured augud peavad glasuurikotil olema - mina tegin imepisikesed ja tema lõikas need suuremaks. Tegelikult olidki tema augud õigemad, aga nagu ma ka targutasin, väiksemat auku saab alati suuremaks lõigata, vastupidi aga mitte. Igal juhul oli tore ja kõik piparkoogid tulid ka toredad. Teater Käisi me emaga jälle teatris, Klassikalise balleti galal. Väga ilus oli. Istusime r õdul esimeses reas ja sealt oli ülevaade isegi parem, kui põrandal esimeses reas. Enne teatrit jõudsime veel korra ka laadalt läbi käia ja peale seda ka kohvikus. Pärast teatrit läksin jälle korraks vanemate juurde ja sealt siis öösel taksoga koju. Nii tegus päev. Järgmisel päeval ma...
Post a Comment
Read more