Skip to main content

Terassild

Esimene mõte eile ärgates oli, et Brrrrr! Külm! Teine mõte eile ärgates oli, et Grrrrr! Ma olen ämmelgat pidi padja küljes kinni! Lahti vingerdada seekord ka ei suutnud. Esimene mõte täna hommikul, kui ema teatas, et teeb mu ukse lahti, et kohvilõhn sisse saaks tulla, oli et miks ta mind küll üles ajab! Siis mul tuli kahjuks meelde, et peab kooli minema. Oeh.

Mul oli üks sillake, mille ma ületasin, pistsin põlema, lasin õhku ja uputasin ära. Ja nüüd see sillake seisab seal uhkelt edasi ja mina seisan piiludes, irvitades ja punastades keset seda sillakest. Tegelt ma mõtlesin, et tegelt polegi ju asi nii hull. Et ma küll kirun ja masendun ja meeleheitun, et miks minul mingil actionit ei toimu, aga põhimõtteliselt ju toimub. Kõik see irvitamine, piilumine ja punastamine, eksole, kui see ei ole action, siis... on see midagi muud. :P Muuseas, actionist rääkides, õppejõul oli täna loenguslaidil kirjas "Elf action". Hehee. Väga lahe. Ta ise ka naeris selle üle ja vabandas end sellega, et tegi need slaidid öösel.

Heh. Räägin siis oma Phaetoni unenäo kah ära, muidu saab Papu pahaseks. Ta võib seda muidugi niikuinii saada, sest ma vist valetasin veidi, kui ma teatasin, et ma nägin Phaetonit unes. Otseselt päris ei näinud. Kaudselt. Ja unenäos kutsusin ma teda Ikaroseks, sest alles üles ärgates jõudis mulle kohale, et Ikaros oli üks teine tüüp, kes taevast alla langes. Hmm. Vana-Kreekas ikka sadas neid mehi muudkui. Igatahes jah, unenägu. Asi algas sellest, et mul oli mingi tund/loeng. MHG vanas muusikaklassis, muide. Ja seal pidime me improviseerima. Kõik pidid valima ühe pabeririba, kus peal oli üks sõna, ja siis välja mõtlema mingi loo, kus see sõna tähistas midagi olulist, eks ole. Nojaa minu sõna oli igatahes vihmavari. Ja siis ma rääkisingi sellise mütoloogilise jutu, kus üks põhjamaine jumal kinkis Heliosele vihmavarju. Heliosel ise polnud sellega suurt midagi teha, nii et ta andis selle oma pojale Phaetonile. Ja siis kui Phaeton päikesekaarikuga sõitma läks ja hobused perutama hakkasid, siis ta igatahes tegi selle vihmavarjuga midagi, virutas äkki neile hobustele või midagi sellist ja siis igatahes need hobused rahunesid maha ja Phaeton sai oma sõidu ilusti tehtud ning ei kukkunudki alla. :) Vaat kui kasulik on vihmavari. Ja põhjamaised tuttavad. :D

Muuseas, Volkswagenil on üks mudel nimega Phaeton. Huvitav, kas see on siis selline, mis kaotab juhitavuse, tekitab tulekahju, saab välgunoolega pihta ja lõpuks põrutab jõkke?

Huvitav, kas Kreekas sajab ikka veel mehi. Peaks kunagi vaatama minema. ;)

Comments

sussa said…
Kas siis, kui mehi sajab, on kah vihmavarjud ja põhjamaised tuttavad olulised?
suxu said…
Oleneb. Kui neid mehi väga palju sajab, siis võiks ju kellegi appi valima võtta. Ja neid, kes valitud ei saa, vihmavarjuga suskima.
sussa said…
Aga põhjamaised tuttavad võivad vabalt väga vaesed olla, nii et neil ei ole raha endale ei vihmavarje ega kreekat lubada.
suxu said…
Njaa. Kas see tähendab, et ma pean siis üksi otsustama?! Wäääää! Ma ju ei oska!!

Huvitav kas Otsustusvõimetute Jumal on kah põhjamaalane?

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...