Skip to main content

Võlur Mari

Eile kulus vihmavari marjaks ära. Ei, mitte marjaks, vihmavarjuks ikka. Mis ma selle marjaga peale oleks hakanud? Ära söönud, arvatavasti. Ja mis kasu sellest olnud oleks? Noh, marja oleks saanud, aga märjaks kah. Kui see juhuslikult just selline võlumari (Võlur Mari) poleks olnud, et oleks vihma ära lõpetanud. Aga seda vist ei tohi teha, muidu saab Udu pahaseks. Täna oleks jälle kindad ära kulunud, kinnasteks. Ja isegi mütsist poleks ära öelnud. Viisakast, ebaviisakast, mõttetust. Seenekübarast võib-olla (oleks ära öelnud).

Igatahes, mul terve pärastlõuna kummitas Ruja ''Kes kellega käib''. Nagu pool teed kooli ümisesin seda mõttes. Ma olen vist liiga palju Rujat kuulanud. Või liiga vähe. Liiga vähe ikka jah. :P Nii et kuulan edasi.

Heal lapsel mitu nime ja täna räägime me Oravast ja tema nimedest. Selliseid tavalisi nagu Orav, Oravik, Oravanahk, Saba, Mina teavad vist kõik. Ja ma kindlasti unustasin midagi ära. Kui süütud kõrvalseisjad neist just aru ei saa, siis meelde vast jäävad enam-vähem. Aga on ka vähemalt kaks sellist eriti lõbusat nime, mis võivad inimese päris hulluks ajada, eriti kui ta proovib neist aru saada. Need oleksid siis... dam-dam-damm Archamisiganes ning minu hetkeline lemmik Oosaravnark. :P Kas need pole siis mitte suurepärased?!

Ma ei tea, miks ma Oravast räägin. Lihtsalt tuli tuju.

Oravik kõlab nagu puravik. Aga teda ei tohi vist kupatada? Suxic ei kõla nagu puravik. Kupatada ikka ei tohi. Noh, mitte ilma väga mõjuva põhjuseta vähemalt.

Kas mul tõesti ei olnud midagi rohkemat öelda? Hmm.

No igatahes ei ütle.

Comments

sussa said…
Jaa, tulevad tuttavad ette need oravad. Kunagi oli elu ikka lõbus ja lihtne, et sai teda täita oravale nimede väljamõtlemisega.
suxu said…
Mis enam ei saagi Oravale nimesid juurde mõelda või?

(Siis võiks teda sellega kutsuda ja segadusse ajada, hihhiii.)

Aga jah, Oraval on juba piisavalt nimesid.
sussa said…
On jah. Udul, näiteks, on tunduvalt vähem.
suxu said…
Njaa... Udu, Noh See, Tädi Udu ehk Tudu.. mis veel? Miks teda Udikuks ei kutsuta?
sussa said…
Kunagi kutsus oravik teda karuks.
suxu said…
Jah.

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...