Skip to main content

driim

Ma nägin öösel unes, et tuldpurskav dinosaurus (mitte lohe!) ajas mind ostukeskuses taga. Ja kuigi ma teadsin, et ma ära pääsen - ma olin seda filmi juba näinud - oli ikkagi jube. Ma ärkasin tund aega varem üles ja mul hakkas Old MacDonald Had a Farm kummitama. Ja siis tulid sellised read, et talus elas dinosaurus ja talus elas lohe. Ja dinosaurus möirgas ja lohe puhus tuld ja nii see tunnike mul umbes mööduski.

Comments

Unknown said…
Aga kas sina oskad öelda, mis on vahet lohel ja draakonil? Olen seda küsimust küsinud isegi oma bioloogiaõpetajalt, tema ei osanud arukat vastust anda.
suxu said…
Igav vastus sellele oleks vast, et lohe on eestikeelsem sõna.

Aga üritame ka mõne huvitavama vastuse anda. ÕS ütles lohe kohta "lendmadu" ja "draakon", draakoni kohta aga "lohe", "lendmadu" ja "tulemadu". Sellest ma siis järeldaksin sellise huvitava vastuse, et draakon purskab tuld, aga lohe ei pruugi. Samuti tundub mulle, et väljend "tuldpurskav lohe" on sagedasem kui "tuldpurskav draakon", millest võiks ka järeldada, et draakon purskab alati tuld, aga lohe kohta tuleb ära mainida, kas ta on tuldpurskav või mitte.
Unknown said…
Vastus on ilmtingimata huvitav. Aga nii palju, kui mina lohesid näinud olen, on nad alati tuld pursanud. Nii et tuld on nii lohed kui draakonid võimelised purskama.
Aga oma muusikaõpetajalt sain sellise vastuse, et lohed on rohkem "eurooplased" ning draakonid idamaisemad. Ja et ainus suurim erinevus ongi nime vahe.
suxu said…
Samas, draakon on igati euroopa sõna, kreeka keeles 'drákōn' ja sealt ka ladina keelne 'draco'. Soome keeles on aga näiteks 'lohikäärme', mis on küllaltki sarnane lohele. Ju siis miski soome-ugri värk.
Unknown said…
See lohede ja draakonite värk on ikka müstiline küll...
suxu said…
Kui me juba draakonitest räägime, siis ma lugesin, et euroopa draakonid on enamasti pahad koletised, aga idamaade omad hoopis targad ja suursugused. Huvitav, miks küll. Ma ei ole idamaade mütoloogiat eriti uurinud.
Unknown said…
Eurooplased on alati sõdivad olnud ja tahtnud võimu. Ju siis on nii ka draakonitega või on neid lihtsalt niimodi kujutatud, sest neid kardeti.
Aga samas see ei selgita ära idamaisete draakonite suursugusust.
Tõesti huvitav.
Kas on olemas sellist ametit, mis uurib draakoneid ja lohesid? Drakonoloog vms?
suxu said…
Tegelikult seletab vist küll. Kui võtta, et draakon on võimu sümbol, midagi suurt ja võimast ja tugevat, siis eurooplased, kes pidevalt kaklesid, mõtleksid, et oh jah jälle üks paha, lähme teeme talle tuupi. Aga Hiinas oli suur ja tugev impeerium, seal ei saanud niisama tuupi tegema minna. Ja kui jagu ei saa, siis tuleb otsustada, et see ongi see, mida sa oled alati tahtnud.

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...